Sorme kohre haigus

Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vanusega suureneb haiguse tekkimise risk. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu.

Kehv toitumine võib samuti mängida oma osa. OA-d saab diagnoosida röntgeniülesvõtetega, mis näitavad tüüpilist liigeseruumi kitsenemist kõhre hävinemise tagajärjel. Suureneb luude tihedus liigesepindade läheduses skleroos ja moodustuvad luukasvised ehk luu-uudismoodustised ostefüüdid. Mõningatel juhtudel tuleb OA-d jäljendavate juhtude välistamiseks teha vere ja liigesevedeliku uuringud.

Vahel, näiteks lülisamba OA puhul, on vaja kasutada rohkem arenenud diagnostilisi kuvamismeetodeid, nt MRI-d magnetic resonance imaging — magnetresonantskuvamine. Enamik inimesi võib tüüpiliste sümptomite järgi endal ise OA diagnoosida. Paljud saavad ennast ka ise ravida dieedi, harjutuste ja käsimüügiravimitega. Järgnevalt mõned asjad, mida peaksite OA kohta teadma.

Osteoartroos — haigus, mis on sama vana kui inimkond Ardo Kaljuvee Internet Artriit on Ameerikas peamine valu ja invaliidsuse põhjustaja ning osteoartroos OA ülekaalukalt selle haiguse levinuim vorm. Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi.

Asukoht Kuigi OA võib kahjustada mis tahes liigest, on mõned neist haavatavamad kui teised. Kõige sagedasem märklaud on sõrmed. Luukasvised sõrmede lõpp- ja keskmistes liigestes tekitavad iseloomulikku paistetust, mida kutsutakse Heberdeni ja Bouchardi sõlmedeks. Ka põlve- ja puusaliigeste OA on väga levinud — need liigesed põhjustavad kõige sagedamini suurt valu ja invaliidust. Väga tülikaks võib osutuda see, kui haigusest on haaratud alaselg ja kael. Labajalal esineb OA sagedamini suure varba põhiliigesel.

Osteoartroosil on oma meeliskohad, muid liigeseid tabab haigus harva. Kui vigastusi põhjusena mitte arvestada, on haigus küünar- õla- hüppe- ja randmeliigestes ebatavaline. Sõrmenukid, välja arvatud pöial, on tavaliselt terved. Haigusnähud Nimekirjas sorme kohre haigus esikohal valu, mis on küllaltki kapriisse loomuga. Mõned inimesed kannatavad suure valu käes isegi enne, kui OA-muutused on näha röntgeniülesvõtetel. Vastupidine olukord on samuti tavaline: sorme kohre haigus patsiendid tunnevad vähe või ei tunne üldse vaevusi, olgugi et nende röntgeniülesvõtetelt paistvad muutused on iseloomulikud kaugele arenenud OA-le.

Valu tugevust ei saa täpselt ennustada, sest selle põhjused pole lõpuni selged. Et kõhres endas närvilõpmed puuduvad, peab valu lähtuma luudest või lihastest, kõõlustest ja sidemetest, mis liigest ümbritsevad.

Nagu haigus ise, areneb ka valu vähehaaval. See võib jääda mõõdukaks või kasvada nii tugevaks, et haige kaotab tegutsemisvõime. Enamikul juhtudel suureneb valu füüsilise aktiivsuse puhul ja leeveneb puhkamise ajal. Kaugele arenenud OA korral võib valu muutuda nii tugevaks ja pidevaks, et segab isegi und. Teine sümptom on jäikus. Hommikune liigesejäikus on tavaline, kuid enamasti taandub see 20 minutiga. Jäikus pärast puhkamist raskus liikuma hakkamisel, stardipiiratus on samuti lühiajaline, kuid kaugele arenenud OA-ga haigeid võib liigeste jäikus ja krudisemine saata kogu päeva.

Valusate liigestega inimesed kalduvad olema mitteaktiivsed. Väheliikuva eluviisiga OA-haigetele on iseloomulik liigesejäikus ning seetõttu hoiduvad nad ka edaspidi liikumast.

See viib omakorda kolmanda sümptomini — lihasenõrkuseni. Tekib nõiaring, invaliidsust põhjustav ahel, mille võivad katkestada asjakohased harjutused. Tõepoolest, liikumine ja ravikehakultuur on OA ravis tähtsal kohal.

Üldine ravi OA on krooniline haigus. Sellest pole kunagi paranetud ning täpset meetodit haiguse arengu aeglustamiseks ei ole. Vaatamata sellele võib ravi leevendada vaevusi ja säilitada liikumisvõime. Elustiili muutmine peab olema iga raviprogrammi osa. Ülekaalulised peavad kaalus alla võtma ning iga OA-haige peab sööma tervislikku, tasakaalustatud toitu ning säilitama hea üldseisundi. Et mehaaniline rõhk suurendab OA puhul valu, tuleb hoiduda suure koormusega liigutustest ja teistest seda põhjustavatest tegevustest.

Nii koormab näiteks kükitamine ja põlvitamine põlve- ja puusaliigeseid. Sageli on kasu ka päeva jooksul tehtavatest lühikestest puhkepausidest. Taastusravispetsialistid aitavad leida ja korrigeerida vigu asendis, kõnnakus ja kehamehaanikas. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.

Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust, Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all ligi inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi ning liigesehaigustel võivad olla vägagi rasked tagajärjed. Seepärast on liigesevaevuste esinemisel oluline pöörduda arsti poole, et teada saada täpne diagnoos. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille tekkepõhjust täpselt ei teata.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Osteoartroos seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist sorme kohre haigus pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel.

Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul. Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul. Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid.

Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed. Artroosi pole võimalik välja ravida.

Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega.

Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda.

See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita sorme kohre haigus noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud. Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve.

Osteoartroos – haigus, mis on sama vana kui inimkond

Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki.

Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas sorme kohre haigus liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.

Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis.

Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.

Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane sorme kohre haigus uuring.

Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga.

Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi.

Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel.

Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust.

Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Võitlus SM korral (Venekeelne versioon)

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni.

Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid sorme kohre haigus liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.

Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata.

Samal teemal

Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti.

Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku sorme kohre haigus HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel sorme kohre haigus umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.

RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit.

Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

• Harja valulikud liigesed parast tood
• Glukoosamiini kondroitiini salvi hinda
• Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.

Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.

Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire sorme kohre haigus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja sorme kohre haigus.

Vaevused on tingitud luumurdudest.