Jala liigeste valu tottu
Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad.
Ega ei peagi. Meil on oma ajupotentsiaaliga muudki teha. Aga kui mingi koht hakkab valutama ja tundub, et aina hullemaks läheb, üritame leida selle põhjust või vähemalt käituda nii, et see meid ei häiriks.
Jalalaba probleemid tundub olevat tõusev trend. Võib-olla saad allolevast abi.
Niisiis päkavalu ehk metatarsalgia. Metatarsalgia on valu jalalaba eesosas. See on seisund, kus üks või mitu pöialuude otsa ja neid ümbritsevad pehmed koed muutuvad valulikuks. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale. Valu esineb tavaliselt esimese pöialuu ja suure varba liigese piirkonnas.
Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes. Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas. Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi. Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi suund jala liigeste valu tottu kannani ja ristvõlvi suund siseküljelt välisküljeni.
Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust.
Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale. Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused.
Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Ained, mis soodustavad liigesekõhre taastumist, mikropragude ja väikeste kahjustuste paranemist ning parandavad liikumisvõimet, on glükoosamiin ja kondroitiin.
Glükoosamiini sobib hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral, kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tunne. Nii glükoosamiin kui kondroitiin sobivad hästi liigesemurede ennetamiseks — näiteks kui koormus liigestele on tavapärasest suurem — olgu see siis tugeva sporditegemise või ka ülekaalu tõttu. Glükoosamiini- ja kondroitiinipreparaati tuleks tarvitada järjest vähemalt kaks kuni kolm kuud, pärast seda pidada paar kuud vahet ning siis teha järgmine kuur.
Kui aga probleem on tõsisem ja pikalt kestnud, ei pruugi vaid toidulisandi annusest abi jala liigeste valu tottu ja vajalik on minna arsti juurde. Apteegipraktika näitab, et seda toidulisandit tullakse pigem küsima siis, kui juba probleemid on tekkinud — liiges valutab, võib olla turses ning liikumine on valu tõttu häiritud. Foto: Pixabay Spetsiaalselt liigeste tervise heaks mõeldud preparaatidest on populaarne ka Litozin Kollageeniga, mis sisaldab hüaluroonhapet, kollageeni, koer-kibuvitsa pulbri ekstrakti, vaske ja C-vitamiini.
Need on kõik ained, mis mõjuvad hästi liigeste tervisele ja liikuvusele ning aitavad kaasa luude ja kõhrede normaalsele talitlusele. Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, liigesepõletiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral või pärast lühiajalist ülekoormust.
Kindlasti tuleb selgeks teha valu põhjus.
Valutavale kohale määritavatest geelidest-kreemidest-palsamitest ja salvidest on üks populaarsemaid näiteks F. Suuremat viga teeb puusade, põlvede ja õlaliigeste pikaajaline haigus.
Umbes igal viiendal haigel tekib silma eesmise osa reumaatiline põletik iriitühel-kahel sajast tekib südamepõletik. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust.
Apteekri 6 nõuannet valutavate liigeste heaks
Diagnoosi kinnitavad lülisamba röntgeniülesvõtted, kus on näha sakroiliit nimme-ristluuliigeste põletik ja põletiku tõttu tekkinud luusillad lülide vahel.
Põletiku tõttu on sete kiirenenud, CRP tõusnud ja hemoglobiin langenud. Veres puudub reumatoidfaktor. RAVI Kui põed lülisambapõletikku, on kõige olulisem teada, et põletik püüab lülisammast küüru jäigastada. Seetõttu peab igapäevase eluviisi osaks saama rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine.
On soovitatav, et vähemalt korra päevas ajad selja täiesti sirgeks nii, et seisad, selg, kannad ja kukal vastu seina. Kui on raskusi kukla surumisega vastu seina, tuleb abi otsida tõhusamalt taastusravilt, et ravida tekkivaid liikuvuspiiranguid. Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea päeva jooksul teha süvahingamise harjutusi.
Kutseline taastusravi on tähtis kohe haiguse algusest peale.
Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada. Kui põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini.
Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume. Vajadust mööda tehakse lõikusi. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks JIA.
Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Noorteartriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus.
Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik.
Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve.
See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja jala liigeste valu tottu sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus.
- Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima.
- Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
- Jalga ravi phaphalansi liigeste artroos
Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini.
Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud. Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve.
Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki.
Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid.
Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased.
Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.
- Puha viin sorme liigese peal
- Miks päkad valutavad ja kust abi saab? - Fertilitas
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
- Elbow liigese osteokondroosi ravi
- Kui luud ja liigesed haiget teha mida teha
Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.
Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa.
ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad.
Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini jala liigeste valu tottu see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.
Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi.
Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel. Kellel tekib valu liigestes sagedamini? Põlvevalu tekib sagedamini eakatel, liigse kehamassi korral ja tegelemisel spordialadega, mis põhjustavad põlvedele suurt koormust. Liigesevalu peamised põhjused Liigesevalu tekib tavaliselt trauma tõttu näiteks põlve või hüppeliigese sidemete venitus sportimise ajal ning osteoartroosi tõttu, mis kahjustab kõige sagedamini põlve- puusa- ja sõrmeliigeseid.
Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi.
Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.
Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.
Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab?
Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat. Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul.
Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu.
Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis. On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema ja tihti näeb see välja nii, et kevadel alustatakse jooksmist plaaniga sügisel maratonil osaleda.
Nii käitudes on ülekoormusvigastuse oht väga suur. Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine. Jala liigeste valu tottu koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist.
Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma.