Kohalikud uhised haiged valus.

Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada madalam kui mittevaktsineeritud haigel. Seetõttu muutub autojuhtimine keerukamaks ja liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Alzheimeri tõbe põdeva inimese sõiduõigust. Millised on vaktsiini kõrvalnähud?

Pfizeri 3. Maksimaalne kaitse tekib alles üks nädal peale teist doosi. Antikehasid hakatakse tavaliselt tootma teisel, hiljemalt kolmandal nädalal, misjärel nende tase ka jätkuvalt tõuseb. Praegustel andmetel saavutatakse esimese doosiga tõhusam kaitse umbes viiendal nädalal. Inimene loetakse täielikult vaktsineerituks alles üks nädal peale teist doosi, seega tasub ka dooside-vahelisel perioodil kõiki ettevaatusabinõusid kasutada.

Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond

Konkreetne juhtum: saadi esimene Moderna vaktsiinisüst. Kas teist vaktsiinisüsti on vaja või võib see ohtlik olla?

Näiteks tekib liiga palju antikehi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets: hetkel soovitatakse läbipõdenutel ühe doosiga vaktsineerida. See pole kohalikud uhised haiged valus ohtlikkusega, vaid kõikidel läbipõdenutel pole piisavalt antikehi. Selle tagamiseks tehakse vaktsineerimine ühe doosiga.

Millised võivad olla pikemaajalised tüsistused pärast koroona läbipõdemist? Konkreetne juhtum: 30 päeva pärast haigestumist on jätkuvalt köhahood eriti ööselmitte nii intensiivsed kui haiguse algfaasis. A kas tegu võib olla tüsistusega? B kas selline inimene on jätkuvalt nakkusohtlik?

Pereõe vastus kirjeldatud olukorrale: "inimene on terve siis kui 72 tundi järjest ei köhi. Seni on inimene nakkusohtlik".

Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste: kirjanduses avaldatud andmete põhjal on praegu kokku lepitud, et inimene ei ole enam nakkusohtlik, kui haiguse algusest on möödas vähemalt 10 päeva, palavikku ei ole 72 tundi ja respiratoorsed sümptomid on taandunud. Suur osa inimesi paranebki selle ajaga ära ja nakkusoht möödub. Harvadel juhtudel — väga raske haiguskulu ja immuunpuudulikkuse korral võib nakkusoht olla ka pikem.

Ägeda hingamisteede haiguse põdemise järgselt võib aga jääda postiinfektsioosne köha, mis võib kesta ka kuni kaks kuud. See ei ole üksnes COVID seotud, vaid võib esineda ka teiste respiratoorsete viirusinfektsioonide järgselt. See on seotud hingamisteede ärritusega, mis haiguse põdemise järgselt tekib ja miks inimene köhib, mitte enam ägeda haigusega. Seega, respiratoorsete sümptomite lõplik taandumine võib vahel võtta aega ning seetõttu võibki mõnel juhul nakkusohu kestuse hindamine olla keeruline.

Seda, kellel need tekivad, on hetkel raske ette ennustada. Sagedasemad kaebused on koormustaluvuse langus ja väsimus, kuid selleks kohalikud uhised haiged valus olla ka rindkere valu ja püsima jäänud köha. Praeguste uuringute põhjal kuni pooltel haigust põdenutel võivad jääda pikemaajalised kaebused.

Pikaajalised kaebused ei ole seotud nakatumisvõimelise viiruse püsimisega — see tähendab, et kroonilist viirusinfektsiooni COVID puhul ei ole.

Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)

Kas peale vaktsineerimist on võimalik haigust edasi levitada teistele inimestele? Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand: On teada, et vaktsineerimine ennetab haigestumist COVIDsse, kuid on võimalik, et vaktsineeritu võib haigust siiski edasi kanda ning nakatada vaktsineerimata inimesi.

Selleks, et kaitsta neid, keda pole jõutud veel vaktsineerida. Kas on võimalik haigestuda peale vaktsineerimist? Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand: vaktsineerimine on tõhusaim meede nakkushaiguste leviku piiramiseks.

Näiteks väga muutliku iga-aastase gripiviiruse vastu pole õnnestunud luua nii efektiivset vaktsiini, kui SARS-CoV-2 vastu. Vaktsiinide kaitsevõime varieerub inimesiti ning väga harva võib juhtuda, et vaktsineerimisega ei saavutata täielikku immuunsust haiguse suhtes.

Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust.

Ka hea abivahend on oskamatutes kätes kasutu. Valuravi on edasi arenenud Meil on praegu kättesaadavad praktiliselt kõik Euroopas olevad valuravimid.

Kui vaadata tagasi koduse toetusravi algusesse, siis on enamus ravimitest uued. Kui patsienti ja ravimeid hästi tunda, saame edukalt vähihaige valusid ravida. Kõik see kokku parandab inimese elukvaliteeti ja pikendab eluiga.

Mõnes maakonnas on hästitoimiv valuravi kabinettide võrgustik, mõnes mitte, samuti on perearste koolitatud valuravi osas. Paljud haiged oskavad ja julgevad küsida valuravi. Arsti ja õe roll koduses toetusravis Palliatiivsel koduravil on enamasti haiged, kellel on palju nii meditsiinilisi kui ka muid probleeme.

Ühise meeskonnana oskavad arst ja õde patsienti aidata ning see ainult parandab ravitulemust. Kohalikud uhised haiged valus on samuti meeskonnaliikmed. Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise.

Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada.

KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta

kohalikud uhised haiged valus See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.

Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks.

Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku avamine jne. Sageli tekib ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas. Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks. Võib juhtuda, kohalikud uhised haiged valus inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata.

Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud. Alzheimeri tõvega inimesed unustavad ära kuupäeva, nädalapäeva ja aasta, unustavad ära oma aadressi ja koha, kus nad parasjagu asuvad.

Enamasti haiged ei märka enda ümber ega endaga toimuvaid muutusi, kuigi vahel võib olla ka selgemaid hetki, kus arusaamine on parem.

Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades. Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus. Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine.

Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond Avaleht » Valust vabaks » Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond Valu seltsi toetajaliikmed Märts 13, Dr Kaiu Suija Sihtasutus Vähihaigete Toetusravi abistab patsiente 13 maakonnas ja 21 tegevuskohas üle Eesti. Oleme haigekassa lepingupartnerid ja meie teenus haigele on tasuta. Kuna vähihaigete ravitulemused on paranenud, haiged elavad kauem, siis on kasvanud ka palliatiivset ravi vajavate haigete arv. Vähihaigete kodune toetusravi ühendab endas kolm osa: üks osa vähiga haigete kodusest toetusravist on kaebuste ravi, esiplaanil valu aga ka teised probleemid, mis patsienti häirivad. Selle tegevuse eest vastutab arst.

Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus. Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm kohalikud uhised haiged valus, kujunevad unehäired.

Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb. Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada. Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid. Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa.

Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole kohalikud uhised haiged valus joonis 2. Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel.

Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination.

Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.

Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1.

Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend

Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt.

Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda. Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater. Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea.

Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog.

Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe. Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad. Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu.

Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla.

Valuselts: Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond

Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad. Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes.

Kas ma peaksin oma endiste liikmetega suhelda pärast nende lahkuütlemist?

Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga. Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega. Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada. Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.

Uuringutega pole tõestatud, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3. Nad ei pea järgima eridieeti. Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada.

Millised on vaktsiini kõrvalnähud? COVID vastase vaktsineerimise järgselt võib esineda ajutisi kergeid kõrvalnähte, nagu palavik, peavalu jms, kuid see on absoluutselt kõikide vaktsiinide puhul ootuspärane. See näitab, et immuunsüsteem reageerib vaktsiinile. On ka ehmatavaid näidustusi, näiteks tuimus näos, kuid need äärmiselt haruldased, mööduvad ühe-kahe päeva jooksul ja pole püsivad. See on ka üks põhjusi, miks peale vaktsineerimist palutakse jääda arstide lähedusse 15 minutiks Nii saab veenduda, et esmaseid ja neid kõige raskemaid kõrvalnähte ei esine ja kui esineb, siis saavad arstid kohe vastavalt abistada.

Joonis 3. Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata. Isu alandavad vähene kehaline aktiivsus, mõned ravimid, lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine.