Spin ribid valusad
Seljaaju on silinderja kujuga ning koosneb veresoontest ja närvikiududest. Peale arvukate ribide ebanormaalse arengu domineerivad kliinilises pildis kopsude alaareng ja teiste luude defektid.
Valu olalihase stagnatsioonis ehitus Lülisamba ehitus Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed.
Tulemuseks on spin ribid valusad, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus.
Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust. Lülisamba funktsioon: 1. Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks 2. Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. On kinnituskohaks lihastele ja roietele 4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator.
Lõhkete ribide ja põhjuste põhjused. Miks kumerad ribid
Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks ülemist kaelalüli võimaldavad pea ringikujulist ja edasi tagasi liikumist. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad spin ribid valusad, mis kaitseb elundeid, spin ribid valusad paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga.
Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget. Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest, mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht.
Viimane on väga tugev ja spin ribid valusad välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus spin ribid valusad lülid survele ja raskusele vastupidavaks.
Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla. Lülikaarest moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju.
Arst vastas:
Lülikehast lähtub kolm luulist jätket - vasem ja parem ristijätke ja ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Need on kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. Lülisamba liikumise seisukohalt on tähtsad fassettliigesed ja lülivahekettad e. Igal lülil on neli fassettpinda, mis paiknevad ristijätkete ülemisel ja alumisel küljel.
Crash/Rabi-Ribi Mix: Give Nightwalker a Spin
Fassettliigeste õigel töö korral muutub diski kuju Diskid e. Selgroolülid on üksteisest eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide vahendusel.
Viimaste ülesandeks on löökide pehmendamine. Viimast ümbriteb omavahel põimunud tugevatest elastsetest kiududest koosnev sidekoeline rõngas. Lülisamba liikumise korral muudavad elastsed diskid vastavalt lülidevahelise ruumi avardumisele või kitsenemisele oma kuju Fassettliigeste õigel töö korral muutub diski kuju, kuna liigesed transformeerivad liigutused diskile ja sellega tagatakse lülisamba amortisatsioon Lihased ja selg.
Lihas koosneb miljonitest pikkadest sidekoe abil kimpudeks ühendatud lihaskiududest. Ühes lihases leidub palju lihaskimpe, olles kõige täiuslikumalt arenenud organ.
Ribid - funktsioonid
Nende pikkus sõltub lihase pikkusest ja võib ulatuda kuni 10—15 cm. Viimased on ümbritsetud lihastupega ning rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Lihase omaduseks on kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luu külge. Sidekoeline kõõlus on ümbritsetud tupega, mis teeb võimalikuks selle libisemise üle teiste lihaste ja luude.
Kokkutõmbunud lihas mõjutab luid, pannes need liikuma. Lihaste ülesandeks on ka kehaasendi säilitamine ja energia tootmine.
Külastaja küsib:
Lihases toimub ainulaadne protsess, kus keemiline energia muudetakse mehhaaniliseks energiaks. Meie liikumise tagab lihasete kokkutõmbe ja lõõgastuse koordineeritud ja tasakaalustatud vaheldumine. Paljud lihased töötavad vastandlike paaridena - kui üks lihas tõmbab kokku, siis teine lihas lõdvestub. Oma ehitusest sõltuvalt võime jagada lihaskiud: I tüüpi e. Erinevad lihaskiud omavad täiesti erinevaid funktsioone ja esinevad lihastes erineval hulgal.
Pahaloomulised kasvajad
Kiudude sisalduse järgi võime jagada lihased kahte spin ribid valusad A grupi lihased. Toonilised rühti ja asendit tagavad lihased Selle grupi lihased sisaldavad enamuse I tüüpi e. Need lihased väsivad aeglasemalt, neisse koguneb vähem lihase väsimusaineid piim-hapet. Need lihased on paremini varustatud veresoontega B grupi lihased. Faasilised e. Selle grupi lihased sisaldavad enamuse II tüüpi e. Lihased väsivad kiiresti, neisse koguneb rohkem piimhapet ja lihaste verevarustus on halvem kui A grupi lihastel.
Seljalihased Seljalihased paiknevad kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel.
Välimises kihis paiknevad suured seljalihased on enamasti kolmnurkse kujuga. Need lähtuvad selroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele.
Siseorganite haigused
Tegemist on tugevate lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuse tõstmise ajal stabiilses seisundis. Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstisesse asendisse tõstab. Keskmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja harnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on seotud liigutuste täpse kordineerimise ning kehaasendi hoidmisega.
Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühelt lülilt teisele. Kuni erineval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg on sirge. Seljalihased tõmbavad keha tahapoole. Kõhulihaste toime on sellele vastupidine.
Valu, mis on seotud patoloogiaid selg veerus
Nende kokkutõmbel painutatakse keha ette ja rindkere liigub vaagnale lähemale. Niudelihas on sügaval artroosi ja tema ravi rahvameetoditega kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ja kinnitud reieluule.
Lihase spin ribid valusad surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub lamavast asendist ülestõusmisel. Teised suured kõhulihased on samuti kaudselt seljaga seotud. Nende kokkutõmbel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on nõrgad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele Kust varude liigeste maiustused alguse liigutused Seljaaju.
Üks lülisamba olulisemaid ülesamdeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Seljaaju kujutab endast ühendusteed peaaju ja perifeerse närvisüsteemi vahel, toimetades tundeaistinguid närvilõpmetest edasi ajju ja saates sealt tagasi impulsse, mis reguleerivad meie lihastegevust. Kui lülisamba vigastusega kaasneb ka seljaaju või närvijuurte kahjustus, võib tekkida valu või halvatus praktiliselt igas kehapiirkonnas.
Ishias ehk istmikunärvivalu tekib närvi pitsumisel kohas, kus see väljub selgrookanalist. Pitsumise põhjuseks võib olla sageli purunenud disk. Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa, mis saab alguse aju põhimikust ja kulgeb nimmelülideni, kust hargnevad lehvikukujuliselt alla poole närvijuured. Vanaema-liigese ravi tuntakse hobusesaba nime all ladina keels cauda equina Seljaaju pikkus on keskmiselt 45 cm.
Seljaaju on silinderja kujuga ning koosneb veresoontest ja närvikiududest. Iga teatud vahemaa tagant lähtuvad spin ribid valusad närvid, väljudes selgrookanalist fassettliigese vahele jäävate avauste kaudu.
Edasi argnevad närvikiud peenemateks harudeks. Iga närv on seotud teatud kindla kehapiirkonnaga. Seljaaju kaitseb lülidest, ligamentidest ja lihastest moodustuv selgrookanal. Viimane on vooderdatud kolme ajukestaga, mille sisemuses voolab seljaajuvedelik. Seljanärvid koosnevad miljonitest närvikiududest ehk neuronitest. Eristatakse kolme tüüpi närvikiude. Spin ribid valusad närvid kontrollivad lihaste liigutusi.
Sensoorsed närvid kannavad tundenärvide lõpmetest pärinevad impulsid edasi selja- ja peaajju. Segatüüpi närvid koosnevad nii motoorsetest kui ka sensoorsetest kiududest.
Seljaajust lähtuvad närvid on kõik segatüüpi, kandes tundeimpulsse perifeeriast ajju ja motoorseid ehk liikumisimpulsse ajust perifeeriasse. Iga närv on seotud kindla kehapiirkonnaga. Teatud närvile vastavat nahapiirkonda nimetatakse dermatoomiks. Kehatüvel paiknevad dermatoomid korrapäraste segmentidena. Jäsemetel on olukord keerulisem, kuna kahele närvile vastav ala võib kattuda. Selle järgi, millises kehapiirkonnas esineb tuimus või valu saab oletada millise närvijuure kahjustusega on tegemist.
Näiteks kui valutab õlapiirkond, võib olla tegemist selle närvijuure pitsumisega, mis lähtub kolmanda ja neljanda kaelalüli vahemikust. Kaelaosast lähtuvad närvid on seotud käte ja õla piirkonnaga.
Rinnaosast lähtuvad närvid on seotud kehatüvega Nimme ja ristluuosast lähtuvad spin ribid valusad tuharatele ja jalgadele Lülisamba liikuvuse ulatus Lülide liikuvuses on määravaks lülide vaheketta paksus, lüli liigespindade vorm, jätkete ja lülikeha kaarte omavahelised suhted, samuti ka rinnakorvi olemasolu.