Valu kovade liigestes

Kliinikul on esmaklassiline kompetents spordivigastuste diagnoosimisel ja ravimisel, meie käsutuses on 2 moodsa sisseseade ja varustusega operatsioonituba. Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat.

Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu. Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes.

valu kovade liigestes

Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas.

Millal tasub pöörduda lastearsti poole?

Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi. Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi suund varvastest kannani ja ristvõlvi suund siseküljelt välisküljeni.

Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust. Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale.

Shutterstock Lihased valutavad juba pikka aega, und ei ole, hommikul on peal suur väsimus, lihased on kanged Üks võimalus, et fibromüalgiast. Millest fibromüalgia tuleb, kas see on nüüd moehaigus ja kas sellest saab lahti?

Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused. Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv.

Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga. Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu.

Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad? Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit.

See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas. Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib valu kovade liigestes lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad valu kovade liigestes, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.

Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus.

valu kovade liigestes

Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi.

Kui liigesed kuluvad

Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel valu kovade liigestes. Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega. Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada? Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole.

Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse. Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone. Limapaunasid asub küünarnuki piirkonnas veel mitmeid, kuid valu põhjustab sageli bursa mis asetseb küünarnukil.

Bursiit e. Kirjeldatud tekkepõhjuste tõttu toimub küünarnuki bursas vedeliku mahu suurenemine, mida on märgata ka väliselt vt.

Saada lugu

Küünarnuki bursiit esineb sageli sellistel ametitel töötavatel inimestel, kes peavad tihti keharaskusega toetama küünarnukkidele torumehed, tehnikud jt.

Valu küünarnukile toetudes, valu küünarnukki puudutades ja väljapunduv küünarnukk võivad kõik viidata küünarnuki bursiidile. Sageli tehakse bursiitide korral ka bursektoomiat bursa eemaldamine või võetakse süstlaga limapaunast vedelikku välja, kuid tarkade kirjutiste järgi võib konservatiivse raviga mitte operatsioon lihtsamalt probleemist vabaneda.

Selleks pöördu spetsialisti poole. Kubitaalkanali sündroom Sündroomi esinemisel on pitsunud ulnaarnärv küünarliigeses asetsevasse kubitaalkanalisse, on sageduselt teine pitsumissündroom ülajäsemes kõige sagedasem on karpaalkanali sündroom. Kubitaalkanal paikneb küünarliigese sisemisel küljel, mistõttu on valu kõige rohkem tunda just seal. Võivad esineda ka sensoorsed häired ning paresteesiad väikese atsi ning nimeta matsi V ja IV sõrm piirkonnas.

Ulnaarnärvi pitsumine võib tegelikult esineda veel küünarliigeses mitmes kohas, mistõttu on kubitaalkanali sündroom sageli valesti diagnoositud. Ulnaarnärv on kubitaalkanalis küllaltki liikumatu, mistõttu enamus vigastused seal piirkonnas ilmnevad traktsiooni tõmbaminefriktsiooni ning kompressiooni tulemusena. Kubitaalkanali sündroomi riskifaktoriteks on: küünarliigese painutuskontraktuurid; vanus üle 40a.

Akuutses ja sub-akuutses faasis alla 3 kuu on füsioterapeutiline ravi valu kovade liigestes efektiivne sündroomist tulenevate sümptomite leevendamiseks ning uuesti tekkimise ennetamiseks.

Operatiivset ravi tuleb alles kaaluda juhul, kui sündroom on muutunud püsivaks e. Sidemete vigastused Küünarliigese sidemete ülesanne on muuta liiges stabiilseks, piirates ning lubades kindlaid liigutusi.

Sidemete vigastusi ei juhtu nii sageli, kui ülalpool mainitud patoloogiaid, valu kovade liigestes nende vigastuste korral võib taastumisaeg olla pikaajaline. Sidemete rebendid küünarliigeses on põhjustatud traumade või liigse koormamise tulemusena. Ulnaarne kollateraalside on näiteks hästi tundlik ülekoormusele löögi- ja viskealadel, enamasti esineb selle liigessideme traumasid noortematel meessoost sportlastel pesapall, tennis jt.

Rusikaga õrnalt vastusurvet avaldades avage suu.

Miks küünarliiges valutab?

Kontrollige, et lõualuud ei liiguks paigast ära sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine. Hoidke lõuga selles asendis 5—10 sekundit. Pange käsi rusikasse ja asetage see alalõualuule vasaku külje pealt. Avage veidi suu.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Avaldage rusikaga lõua vasakule poolele õrnalt survet 5—10 sekundi jooksul, et lõdvestada lõualuulihaseid. Tehke sama harjutust veel 10 korda avaldades rusikaga survet alalõua paremale poolele. Asetage mõlema käe nimetis-sõrmed alahuule alla ning mõlema käe pöidlad lõua alla.

Sõrmede vahele peaks jääma umbes 1—2 cm vahemaa. Avaldage kõigi nelja sõrmega võrdset survet lõuale ning avage võimalikult aeglaselt suu. Püüdke vältida lõualuude paigast nihkumist sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine. Kui lõua liigutamisel tekib heli, siis lõpetage surve avaldamine ja alustage harjutust uuesti avades suud veelgi aeglasemalt.

valu kovade liigestes

Neljast küljest avaldatud surve peaks võimaldama suu avamist ja sulgemist ilma lõualuude paigast nihkumiseta. Lükake enda alalõug ette ja hoidke lõuga selles asendis umbes 10 sek.

Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga. Ravimeetodid Sooja- või külmaravi. Kasutage valulikus piirkonnas sooja- või külmaravi, sõltuvalt sellest, kumb tundub valu leevendavat. Sooja- või külmaraviks võib kasutada apteegis müüdavaid sooja- valu kovade liigestes külmaravi kotte või käepäraseid koduseid vahendeid. Kodustest vahenditest võib soojaravina kasutada mikrolaineahjus soojendatud märga käterätikut, mis keeratakse ümber kuuma veepudeli, et soojus säiliks kauem.

Seejärel asetage käsi lõuale ning sellele survet avaldades lükake lõug tagasi normaalsesse asendisse. Hoidke lõuga normaalses asendis 5—10 sek. Üldised soovitused Süüa pehmet toitu. Vältida kõvade toitude ja suurte suutäite hammustamist. Vältida väga viskoossete toiduainete söömist. Mäluda tuleb tagumiste hammastega, vältida esihammastega näksimist.