Mis on liigeste haiguste pohjus

Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunenud tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail. FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit. Virumaa Teataja tutvustab lähemalt nende haiguste tundemärke ja ravivõimalusi.

Liigesekulumus ehk artroos Iseloomustus Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väikesele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Miks tekib? Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Tundemärgid Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist ning pärast suuremat koormust.

Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskumisel, hiljem ka tõusmisel. Põlved võivad vajuda väljapoole, mistõttu kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Ravi Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Mis on liigeste haiguste pohjus vahenditega saab liigesekulumust ravida nii, et tuleb vältida haige liigese liigset koormamist.

Luuhõrenemine ehk osteoporoos Iseloomustus Osteoporoos tähendab luu hõrenemist ja hapramaks muutumist. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjel võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõrenemine on levinum vanainimestel, kellel suurendavad luumurdude ohtu vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb hõresusmurdude sagedus pidevalt. Luude hõrenemist soodustavad kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõni ravim, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Kui emal on olnud luuhõrenemisest tingitud murd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Samuti suurendab osteoporoosi ohtu suguhormoonide vähesus.

Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood. Tundemärgid Osteoporoos iseenesest ei põhjusta vaevusi. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu keha pikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige murettekitavamad on siiski reieluukaela murrud, sest need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Ravi Osteoporoosi ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd, kel luutihedus pidevalt langeb või kel on täheldatud mis on liigeste haiguste pohjus kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravi hulka kuulub D-vitamiini ja kaltsiumi ööpäevase vajaduse rahuldamine. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Kahjustuda võivad ka süda ja kopsud — tegemist on sidekoehaigusega, mis võib haarata kogu organismi. Haigusnähud võivad tekkida salamisi. Algul tekib liigestes valu ja hommikune jäikus, seejärel lisanduvad liigeste tursed ja kuumamine või punetus, tekib väsimus, isutus ja üldine halb enesetunne. Tavaliselt haigestuvad esmalt sõrme- randme- ja jalalaba liigesed, hiljem tekib põletik ka küünar- õla- põlve- hüppe- ja lõualiigestes.

Võib esineda nahaaluseid sõlmekesi, mis tekivad ja kaovad. Haigusele on iseloomulik liigeste sümmeetriline haaratus, näiteks valutavad korraga mõlemad põlved. Reumatoidartriit on lainelise kuluga: haigusnähud tekivad hooti ja võivad seejärel teatud perioodiks kaduda. Reumatoidartriit on teatud määral ravitav. Ravimid aitavad ära hoida pöördumatuid muutusi liigestes.

Haiguse ägenedes tuleb liigestele anda puhkust ja rahu, haiguse taandudes aga kehalist aktiivsust suurendada. Võimlemine on väga oluline, kuna aitab tugevdada lihaseid ja hoida seeläbi ära liigeste muundumist.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Kodune esmaabi liigesevaevuste korral Kodus on soovitatav ravida liigesevalusid vaid juhul, kui valu põhjus on varem kindlaks tehtud ning inimene teab juba, kuidas neid leevendada. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu.

Arvesta, et ravimid võivad ärritada magu ja soolestikku ning paraku on neil vastunäidustused ja kõrvalmõjud. Vesi aitab liigestel liikuda: kui liigestes on vähe vedelikku, on neid valus kõverdada.

Head on ka juurviljamahlad, mida tuleks juua 1 klaasitäis veega lahjendatult õhtuti enne magamaminekut. Püüa tugevdada liigeseid toetavaid lihaseid, vähendamaks otsest koormust liigestele. Alusta liikumist tasapisi, tee õrnalt venitusharjutusi, tõsta kergemaid raskuseid. Kasuks tuleb vesivõimlemine, ujumine ja jalgrattasõit.

Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saa­vad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail. FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit.

Jätka liikumist ja võimlemist järjepidevalt. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels.

Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas.

Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele mis on liigeste haiguste pohjus päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.

Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu.

Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi mis on liigeste haiguste pohjus naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.

Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.

Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.

Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.

Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti.

Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.

Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 mis on liigeste haiguste pohjus 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.

Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult pahkluu liigeste anesteesia söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.

Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema.

Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP.

Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks.

Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.

Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse.

• Liigesepõletik | Haiguste ABC - kihnukyek.ee
• Reumatoidartriit | Haiguste ABC - kihnukyek.ee

Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida.

Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP.

Vastas dr Kati Otsa

Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel.

Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga.