Haiget liigesed ja jalad
Ärritatud ja turses liikmele võib asetada ka külmageeli või -koti. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Lülisambapõletik ei kujune kõigil pikaajaliseks haiguseks, vaevused võivad kesta lühikest aega. Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.
Artroosi tekkepõhjus on pidev koormustaluvusest suurem surve liigesele, selle tulemusel kujunevad välja kulumissümptomid, eriti kõhres. Artroos tuleb vanusega Üldiselt peetakse artroosi vanusega kaasnevaks haiguseks: umbes pooltel inimestel hakkavad liigesed kuluma alates Kõhrekahjustusest algav artroos süveneb aeglaselt aastate jooksul.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Kõhre elastsus kaob, see hakkab pragunema, kestendama ja kulub õhemaks. Liigesepinnad muutuvad karedaks ning mehaaniline koormus ja hõõrdumine hakkavad liigeses valu tekitama. Väldi ülekaalu Haiguse väljakujunemist saab tervislikku kehakaalu hoides aeglustada. Ülekaal hoiab liigesed pidevalt ebaloomulikult kõrge pinge all, vähene liikumine omakorda võib aga viia kõhre ebapiisava varustamiseni hapniku ja toitainetega.
Ka võib ülekaalulisel inimesel areneda metaboolseid haigusi, näiteks diabeet, siis halveneb kõhre varustamine veelgi, kõhr kaotab elastsuse ning võib hakata kuluma. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor.
Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma. Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed.
Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda.
Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni. Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.
Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema. Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.
Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata.
Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit. Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid.
Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega. Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest.
Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid.
Saada lugu
Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid.
Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega. Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära.
Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna. Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub.
Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.
Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.
Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama. Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused.
Reumatoidartriit on eluaegne haigus
Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.
MARTHA ♥ PANGOL, LIMPIA (Spiritual cleansing) with problems (Faintness). ASMR, MASSAGE,
Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.
Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi.
Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega.
Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.
- Marika Jürgenson,
- Glukoosamiini kondroitiin iherb
Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega. Esineb nn stardikangus, mil pärast istumist püsti tõustes on puus või põlv valulikult kange, kuid liikuma hakates möödub see ruttu. Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast. Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista.
Valule lisanduvad hiljem tihtipeale ka paistetus ja kuumustunne. Haiguse süvenemisel võivad käed pikapeale deformeeruda ning kulunud põlveliigeste korral tekkida X- või O-jalgsus.
Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe.
Kõige värskemad Liigume uudised otse sinu postkasti Mõõdukas liikumine ja parafiinravi Liigesekulumise tõttu lausa tubaseks jääda ja liikumisest loobuda ei tohi, sest see jätaks liigesed ilma vajalikest toitainetest ja süvendaks haiguse kulgu.
Küll aga tuleb konarlikuks muutunud kõhre säilitamiseks jälgida, et füüsiline koormus oleks mõõdukas. Kasu toovad võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, vesiaeroobika, kiirkõnd jms.