Saarased ja ravi, 2. Sundravi ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korraldamine ning tingimused Eestis

Näiteks suurendab suitsetamine koos helikobakteriga maovähi riski kaheksa korda. Pärast operatsiooni on patsientidel sageli valu ja väsimus ning söögiisu on kadunud. See võib hõlmata kogu elundi või selle osa eemaldamist, mis võib omakorda mõjutada söömist ja toidu seedimist. Mõlema vabaduse piiramise üheks eelduseks on psüühikahäire, mille tõttu on inimene ohtlik.

Samuti seab nimetatud nakkus ohtu maovähihaige sugulased ning neil tuleks seda kontrollida ja kindlasti ravida. Tavaliselt tehakse helikobakter kindlaks gastroskoobiga võetud proovist.

Vähiravi mõju toitumisele

See protseduur on üsna keeruline ja ebamugav. Kas nakatumist saab ka lihtsamalt väljaselgitada, näiteks hingeõhku või väljaheiteid analüüsides? Patsiendi vaevuste korral on gastroskoopia vajalik ning proovitükkide võtmine ei muuda seda protseduuri keerukamaks. Ühtlasi saab helikobakteri nakkust kindlaks teha, uurides veres ja väljaheites antikehi ning tehes süsinikuga märgistatud uurea hingamistesti.

Vereproovi tehakse kõikides Eesti laboratooriumides, väljaheiteproovi kas kiirtestina arsti kabinetis või laboratooriumiuuringuna. Hingamistest nõuab aparaati, mis on Tartu ülikooli kliinikumis.

saarased ja ravi

Mina soovitan Helicobacter pylori määramiseks väljaheiteproovi, mida saab teha igas laboratooriumis, sest testained on Eestis saadaval. See moodus sobib ka laste uurimiseks. Kui helikobakteri foon on suhteliselt madal ja gastriidi tunnuseid, nagu kõrvetisi ja valu ei ole, kas siis on ravi vaja? Mitu antibiootikumi korraga mõjub ju rängalt. Kas pole mingeid alternatiive? Isegi kui inimene midagi ei kaeba, võib tal ometi olla gastriit, mille tagajärjel võivad ajapikku tekkida muud sellega seotud haigused ja siis ilmnevad ka vaevused.

Tänapäeval ollakse veendunud, et Helicobacter pylori nakkuse korral vajavad ravi kõik mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandiga patsiendid ning maovähihaigete lähisugulased. Peetakse ebaeetiliseks jätta patsient nimetatud bakteri tuvastamise järel ravita. Efektiivne on vaid juhise järgi tehtud ravi, mis eeldab kolme medikamendi kasutamist. Selle tõhususe kohta on tänapäeval palju andmeid. Tüsistusi seitsmepäevase kuuri järel enamasti ei teki ning see pole olnud haigetele koormav.

Pärast operatsiooni on patsientidel sageli valu ja väsimus ning söögiisu on kadunud. Lühikest aega ei pruugi mõni patsient olla nende sümptomite tõttu võimeline sööma tavalist toitu. Abiks võivad olla järgmised nõuanded hoiduge karboniseeritud jookidest nt karastusjoogid ja kõhugaase tekitavatest toitudest nt oad, herned, pirnid, spargelkapsas, kapsas, rooskapsas, roheline pipar, rõigas, küüslauk, sibul ja kurk kui saarased ja ravi ei ole korrapärane, suurendage väikeste koguste kaupa kiudainete sisaldust toidus ja jooge palju vett.

Head kiudainete allikad on täisterapuder nt kaerahelbe- ja kliipuderoad, köögiviljad, puuviljad ja täisteraleivad valige valgu- ja kaloririkkad toidud, et soodustada haava paranemist. Hea valik on munad, juust, täispiim, jäätis, pähklid, maapähklivõi, liha, linnuliha ja kala. Kalorsust suurendavad toidu praadimine ning lihakastmete, majoneesi ja salatikastmete kasutamine.

Saadaval on kalori- ja valgurikkad preparaadid Keemiaravi mõju toitumisele Keemiaravi võib mõjutada kogu organismi.

Vähiravi mõju toitumisele Kirurgilise ravi mõju toitumisele Operatsioon suurendab organismi toitainete ja energiavajadust.

Keemiaravi on vähivastane ravi, mis peatab vähirakkude kasvu nende surmamise või jagunemise takistamise teel. Kuna keemiaravi on mõeldud saarased ja ravi jagunevate rakkude vastu, võib vähiravi mõjutada ka terveid rakke, mis kasvavad ja jagunevad tavaliselt kiiresti. Säärased rakud on eelkõige vere- ja seedetrakti rakud, ent ka karvanääpsude rakud. Seejuures oli ka CPT Kohtu hinnangul mõjutas liiga pikk ooteaeg ilmselgelt kaebaja ravi edukust esialgse TBS-määruse kehtivusajal 2 aastat ning samuti kasvas tõenäosus, et TBS-määrust tuleb tulevikus pikendada.

Holland selgitatule, tuvastas Saarased ja ravi konventsiooni artikli 5 lõike 1 rikkumise ka kohtuasjas Nelissen vs. Mõneti sarnases olukorras Hollandi kaebajatega oli Poola kodanikust kinnipeetav kohtuasjas Pankiewicz vs.

EIK nentis ka seekord, et kaebaja kinnipidamine oli Poola õigusaktidega kooskõlas ning et mõningane viivitus väljavalitud psühhiaatriahaiglasse paigutamisel on arusaadav. Kõrvutades antud lahendit teiste riikide kohta tehtud otsustega, on kohtu järeldust suunanud pigem asjaolu, et konventsiooniosalise riigi kinnipidamiskohas ei ole per se olnud tagatud haigele inimesele sobivad tingimused, kuid need oleksid ilmselt olnud tagatud selles riigis psühhiaatrilist abi pakkuvas muus haigla asutuses.

Saksamaa Saksamaa kohta tehtud lahendid on heaks näiteks selle kohta, kuidas riik parandas EIK-s saadud kaotuste järel vaimse häirega kinnipeetud isikute kinnipidamise tingimusi ning töötas välja ka asjakohasemad ja täpsemad õiguslikud reeglid.

Puhverdatud otsigutulemused

Seda tunnustas oma aruannetes ka CPT, märkides pärast Saksamaal on võimalik rakendada kinnipeetavate suhtes karistusjärgset ennetavat kinnipidamist ingl preventive detention. Seejärel muudeti seadust selliselt, et maksimaalset tähtaega enam pole ja karistusjärgne kinnipidamine kestab kuni selle eelduste äralangemiseni.

saarased ja ravi

Saksamaa või vaimsest häirest tuleneva ohtlikkusega Kallweit vs. Lahendites M. Saksamaa ja Kallweit vs. Saksamaa käis tuline arutelu selle üle, kas kaebajad üleüldse vastasid vaimse häirega inimese tunnustele ehk kas nende isikuvabadust sai EIÕK artikli 5 lõike 1 punkti e alusel piirata.

Seda kriitikat on näiteks vangla territooriumil sundravi osutamise võimalusele mõeldes kasulik silmas pidada. EIK tõdes M. Saksamaa kohtuasjas, et Saksamaal pole sisuliselt suurt vahet, kas inimene kannab karistust oma teo eest süüdimõistetu või on ta oma karistuse ära kandnud ning on ohu ennetamiseks kinni peetud. EIK tõdes, et ohu ennetamiseks hoitakse vaimselt haigeid inimesi tavalise vangla eraldiseisvas tiivas.

Samuti ei pakuta karistusjärgse kinnipidamise raames isikutele psühholoogilist tuge, vabanemiseks ettevalmistavaid programme jms suuremas ulatuses, kui seda saavad kõik muud vanglas viibivad kinnipeetavad.

EIK asus seisukohale, et ohu ennetamiseks rakendatud meetmest kujuneb tavaline vangistus, mis omakorda teeb meetmest karistuse, mitte ennetamise. Saksamaa heitis kohus riigile ette, et vaimse häirega inimest hoiti EIÕK artikli 5 lõike 1 punktile e tuginedes karistusjärgse ennetava kinnipidamise raames vanglas.

Seda olukorras, kus Saksamaa enda seaduse kohaselt tuli vaimse häire tõttu ohtlikud inimesed paigutada psühhiaatriahaiglasse. Kaebaja vanglas hoidmisega tunnistas riik justkui, nagu poleks kaebaja nii raske vaimse häirega, mis võiks õigustada tema vaimsest seisundist tingitud kinnipidamist. EIK ei ütle lahendis otsesõnu, et ainuke võimalik kinnipidamiskoht vaimse häirega inimese jaoks on haigla, aga kui riik on ise oma seadustega nii otsustanud, siis peab ta sellest ka kinni pidama.

Saksamaa lahendi faktilised asjaolud saarased ja ravi üsna sarnased varasemate kaasuste asjaoludega M. Saksamaa, Kallweit vs. Saksamaakuid kaasus on märgilise tähendusega, sest seekord ei tuvastanud EIK konventsiooni artikli 5 rikkumist. Väga üldistatult saab öelda, et kohtu otsust mõjutas see, et Saksamaa täiendas seadusi ning parandas oluliselt ka psüühikahäirega kinni peetud inimestele mõeldud kinnipidamisasutuste olme- ja organisatoorseid tingimusi.

Uus seadus võimaldas piirata vaimse häirega isiku vabadust ka pärast seda, kui ta oli oma põhikaristuse ning karistusjärgse ennetava kinnipidamise ära kandnud, kuid oli oma psüühikahaiguse tõttu endiselt ühiskonnale ohtlik. Seaduses kirjeldati tingimusi, millele pidi vastama asutus, kus terapeutilist kinnipidamist täide viiakse. Sobilik asutus pidi mh võimaldama ravi patsiendi isikliku raviplaani alusel ning olema organisatoorselt ja ka asukoha mõttes sõltumatu nendest asutustest, kus kantakse vangistust.

Mõlema vabaduse piiramise üheks saarased ja ravi on psüühikahäire, mille tõttu saarased ja ravi inimene ohtlik. Formaalselt on erinevus küll selles, et Saksamaa olukorras on tegemist varem süüdi mõistetud, kuid oma karistuse juba ära kandnud inimesega.

Eesti puhul on tegemist süüdimatu inimesega. Seevastu olukorras, kus Eestis suunatakse sundravile süüdimõistetud, kuid vangistuse salvi kui liigesed valus ajal haigestunud isik, on sarnasusi kahe riigi süsteemide vahel juba rohkem. Et luua vaimse häirega inimestele sobivad kinnipidamistingimused, ehitati Saksamaal mitme vangla territooriumile uusi hooneid.

Samas töötasid seal ka vanglaametnikud. Näiteks Rosdorfi keskuses, mis asub Rosdorfi vangla territooriumil, töötas Bergmann vs.

Saksamaa kaasuse lahendamise ajal 25 vanglaametnikku. Saksamaa peab kindlasti tooma välja veel ühe olulise detaili.

Avaldaja soovis, et ta paigutataks sobivasse asutusse väljaspool vangla territooriumi ingl supervised residence.

Peatäitõbi - kihnukyek.ee

Saksamaa kohtud asusid seisukohale, et see ei ole tema ohtlikkuse taset arvestades võimalik. EIK toetas riigi seisukohta. Belgia ja Albaania Belgia Kuningriigi praktika on olnud aastakümneid EIK tähelepanu all seoses vaimsete häiretega inimeste kinnipidamisega vanglate psühhiaatriaosakondades.

Tegemist on lahendiga, kus on sisuliselt kokku võetud EIK senine praktika EIÕK artikli 5 lõike 1 peale esitatud kaebuste kohta, mis puudutavad vaimse häirega kuriteo sooritanud inimeste kinnipidamist.

Sestap antakse artiklis Belgia kohta ülevaade saarased ja ravi selle lahendi kaudu. Samuti formuleeris EIK just Roomani kohtuasjas aastakümnete jooksul kohtu praktikas kujundatud tõdemuse, et a priori sobimatus asutuses — nagu vanglas — võib vaimse häirega inimese kinnipidamine olla konventsiooniga kooskõlas, kui seal on tagatud sobiv ravi.

Belgia leidis kaebaja, et tema kinnipidamine oli õigusvastane, kuivõrd talle ei tagatud tema vaimsele seisundile vastavat psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi. Esmalt rõhutas EIK, et on aja jooksul hakanud järjest enam pidama kinnipidamise seaduslikkuse hindamisel tähtsaks just inimesele vajaliku ravi osutamise asjaolu.

Lisaks on riigil kohustus toetada inimest talle vajaliku ravi osutamisel. Belgia lahendile viitas suures osas ka hiljutine EIK otsus kohtuasjas Strazimiri vs. Selle lahendi põhjal võib tõdeda, et olukorras, kus riigil on oma õigusaktide järgi kohustus rajada vaimselt haigete ning süüdimatute inimeste jaoks riigi tervishoiusüsteemi —mitte karistusasutuste alla — kuuluv spetsiaalne raviasutus, on veelgi tõenäolisem, et aasta kümne saarased ja ravi pikkune viivitus sobiva asutuse loomisel toob kaasa EIÕK artikli 5 lõike 1 punkti e rikkumise.

Kõnealuses Albaania asjas heitis kohus näiteks ette, et kaebaja ravi oli peamiselt farmakoteraapiline psühhotroopsete ravimite manustaminetalle kui kinni peetud vaimse häirega inimesele ei olnud tagatud sobiv terapeutiline keskkond ning — arvestades personali vähesust 84 psühhiaatriapatsiendi kohta üks eriarst — jäi vajaka ka tarvilikust psühhiaatrilisest ravist.

saarased ja ravi

Kokkuvõte Artiklis käsitletud EIK lahenditest on võimalik järeldada, et psüühikahäirega inimese kinnipidamine on EIÕK mõttes lubatud ehk konventsiooni artikliga 3 ja artikli 5 lõikega 1 kooskõlas vaid siis, kui kinnipidamistingimused vastavad vaimse häirega inimese vajadustele. Oluline on ka see, et kuritegusid sooritanud vaimse häirega inimest ei hoitaks lubamatult kaua ooterežiimil enne sobivate ravitingimustega asutusse paigutamist. Psüühikahäirega inimese kinnipidamisega peab kaasnema nüüdisaegne farmakoteraapia ravimitega raviminerehabilitatsiooni toetavad tegevused ning muud meetmed, mille eesmärk on inimese terviseseisundi ning haigusest tuleneva ohtliku käitumise parandamine või leevendamine.

Kui mainitud sisulised tingimused on täidetud, siis formaalselt on riik ise vaba valima, millisesse kinnipidamisasutusse isik paigutada.

Näiteks võib kinnipidamiseks valida vangla territooriumil asuva vaimse häirega inimestele spetsialiseeruva keskuse või osakonna, vangla psühhiaatriahaigla, tavalise psühhiaatriahaigla tugevdatud järelevalvega osakonna, kinnise rehabilitatsioonikeskuse jne. Kuidas sellisel juhul kinnipidamist korraldada, on riigi otsustada: näiteks võib kõik süüdimatuks tunnistatud kurjategijad suunata sundravile ühte konkreetsesse psühhiaatriahaiglasse. Samas on riigil võimalik lähtuda sobiva kinnipidamiskoha valikul vabaduse kaotanud psüühiliselt haige inimese ravi- ja rehabilitatsioonivajadustest ning tema käitumisest tulenevast riskianalüüsist ning paigutada inimene vajalikele nõuetele vastavasse vangla territooriumil asuvasse eraldi hoonesse või osakonda.

saarased ja ravi

Sõltumata sellest, mis õiguslikul alusel on inimesed kohustuslikule haiglaravile määratud, võivad ühelt poolt nende vajadused ja teiselt poolt ülesanded raviasutusele olla sarnased. Pakutav raviteenus, ravi osutamise keskkond ja rakendatavad turvameetmed jms võiksid lähtuda pigem inimese haigusseisundist ning koostatud riskianalüüsist.