Liigeste haiguste esimesed tunnused
Liikumisraviga hoitakse vormis kroonilise haige töö- ja toimetulekuvõimet. Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas. Tallinn: Kirjastus Medicina;
Mis seda põhjustab? Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageenielastiinifibrilliini ja tenastsiini. Geneetilised moonutused muudavad nende skleroproteiinide biokeemilist struktuuri, mis omakorda vähendab kudede tõmbetugevust, mille tulemusel suureneb liikuvusulatus liigestes ning pehmete kudede vigastusteoht.
Arvatakse, et LHS-i diagnoosiga inimeste sidekoes leiduv kollageeni esimene tüüp on ülielastne ning seetõttu on LHS-i esmaseks väljenduseks liigeste üleliikuvus. LHS-i klassifitseeritakse pärilike sidekoe häirete kergemakujuliseks ja kõige sagedamaks alaliigiks.
Raskemad vormid on Marfani sündroomEhlers-Danlosi sündroom ja osteogenesis imperfecta.
Atlaslüli korrigeerimine - kellele ja miks? - kihnukyek.ee
Seega on võimalik, et on olemas ka omandatud LHS, kuid tõestused selle kohta puuduvad. Olugigi, et kahjutoovaid probleeme võib olla palju, peetakse LHS-i healoomuliseks ning ravile hästi alluvaks seisundiks. Teine haigus, mis motoorseid närvirakke kahjustab, on amüotroofiline sündroom ALS e. Lou Gehrigi haigus.
Viirust, mis põhjustab selle haigusega kaasnevat motoorsete närvirakkude progresseeruvat kahjustumist ja nõrkuse süvenemist, ei ole kindlaks tehtud. Mõnikord katkeb närvisignaal närvi-lihase ülekandel.
Levinumad luu- ja liigesehaigused
Müasteenia puhul on närvi-lihase ülekanne häiritud inimese immuunsüsteemi puudulikkuse tõttu. Eraldi rühma moodustavad pärilikud lihasdüstroofiad, mis mõjutavad otse lihast. Igal lihasdüstroofial on talle iseloomulik kulg ja nõrkuse jaotumine. Lihasdüstroofiate pärilikkuse mudelid on erinevad. Esineb ka otseselt lihast mõjutavaid haigusi, mis ei ole pärilikud.
Vahe tegemiseks on oluline täpne diagnoos. Ehkki närvi-lihashaiguste kõige tavalisem sümptom on nõrkus, võib esineda ka muid nähte nagu lihaste krambid, lihaste kõhetumine atroofia ning valud kätes ja jalgades.
Navigeerimismenüü
Jäseme pikaajaline nõrkus võib põhjustada kaasuvaid tüsistusi nagu liigeste liikuvuse vähenemine kontraktuuridselgroo kõverdumine skolioosjalgade paistetus, lamatised. Närvi-lihashaigused erinevad oluliselt teistest närvihaigustest. Nende puhul va mõned väga spetsiifilised diagnoosid.
Mis haigestumist soodustab? Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda.
Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor. Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma.
Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed.
Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni.
Hüpermobiilsus
Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna.
Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik. Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid.
- Isoproprosiin spin valutab
- Dermatiidi valu liigestes
- Hüpermobiilsus – Vikipeedia
Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata. Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.
Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid.
Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saavad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu.
Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega. Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest. Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest.
Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid.
FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit.
Virumaa Teataja tutvustab lähemalt nende haiguste tundemärke ja ravivõimalusi. Liigesekulumus ehk artroos Iseloomustus Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus.
Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väikesele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Miks tekib?
Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Tundemärgid Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist ning pärast suuremat koormust.
Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskumisel, hiljem ka tõusmisel. Põlved võivad vajuda väljapoole, mistõttu kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.
Reumatoidartriit on eluaegne haigus
Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.
- Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku.
- Vahendatud S.
- Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus
- Üldist » Lihashaigused » ELS
- Valutab narvi puusa
- Прикинув, что такси развивает миль восемьдесят - чуть ли не вдвое больше его скорости, - он сосредоточил все внимание на трех ангарах впереди.
Ravi Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Koduste vahenditega saab liigesekulumust ravida nii, et tuleb vältida haige liigese liigset koormamist. Luuhõrenemine ehk osteoporoos Iseloomustus Osteoporoos tähendab luu hõrenemist ja hapramaks muutumist. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjel võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõrenemine on levinum vanainimestel, kellel suurendavad luumurdude ohtu vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised.
Et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb hõresusmurdude sagedus pidevalt.
Mis seda põhjustab? Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageenielastiinifibrilliini ja tenastsiini.
Luude hõrenemist soodustavad kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõni ravim, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Kui emal on olnud luuhõrenemisest tingitud murd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Samuti suurendab osteoporoosi ohtu suguhormoonide vähesus. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood.