Kui valu uhise kokku varises.

Õhtute ürgkollane tolm. Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse, pettumuste trotsiks. Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad, pean mina kohe varisema koost. Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda nukruse talumatult kindlaks ja kauniks. Leibkonna liikme või sugulase matuse korraldamisega seotud kulusid lisatoetuse arvestamisel võetakse arvesse kuni euro ulatuses.

Ajal ei ole enam endist väärtust, aeg läheb kiiremini, teatud protsessid on samuti mõjutatud tehnoloogilisest arengust. Lapsed saavad kiiremini täiskasvanuks, me nõuame ja meilt nõutakse aina rohkem ja rohkem.

Tehnika asendab inimest igal sammul. Tehnika kasutamine võimaldab muuta protsesse kvaliteetsemaks ning inimestel keskenduda muudele olulistele aspektidele. Kui töö kahjustab tervist, võimaldab tehnoloogiline areng inimest säästa. Kuldse kesktee leidmine juhtimises on vältimatu, juhid peavad adekvaatselt hindama efektiivsuse eri aspekte. Kvaliteet ei piirne enam protsesside, toodangu ja teenuste omadustega, tähtsal kohal on organisatsioonisisene kvaliteet, mis peegeldub inimestevahelistes suhetes, avatuses, õigluses, ohutuse väärtustamises ja hoolivuses.

Puhverdatud otsigutulemused

Kindel finantsplaan ja ärimudel ei taga enam endisel määral edu, jätkusuutlikud organisatsioonid peavad keskenduma organisatsiooni pehmetele väärtustele, looma inimese füüsilist ja vaimset tervist toetava töökeskkonna, kus domineerivad ausus ja avatus, kus pühendumus on iseloomustab nii juhtimist kui ka eesliini. Organisatsiooni, sh tulevikujuhtide perspektiivid Globaliseerunud maailmas tuleb tulevikujuhtidel keskenduda innovatsioonile, koostööle, pidevale arengule ja kiirete otsuste vastuvõtmisele.

Hoiakute, väärtuste ja tavade kujundamine kui valu uhise kokku varises ja rahvusvahelistumise tingimustes annavad juhtidele ülesande luua eri taustaga inimestele kaasav, toetav, arengule orienteeritud keskkond. Kvaliteedi tagamiseks tuleb kasutada programme, mis võimaldavad reaalajas analüüsida tegevuse efektiivsust ja pakuvad standardlahendusi eesmärkide saavutamiseks optimaalse aja- ja finantskuluga.

Töökeskkond peab olema varustatud ajakohaste ergonoomiliste vahenditega, mis on kooskõlas organisatsiooni tegevuse ja töö iseloomuga. Luu- ja lihaskonnahaiguste seos stressiga paneb mõtlema, mis tähendus on ergonoomikal ning mille poolest erineb see praegusest käsitlusest.

Praegu tuleme tööle, paneme töörõivad selga ning suundume igapäevatoimingute juurde. Töörõivaid kantakse kas vajadusest eristuda või kaitsta inimkeha väliskeskkonna ohutegurite eest. Kaitseriietusel on kas ohutusklassi või mõni muu spetsiifiline näitaja, mis ühel või teisel moel pakub inimkehale kaitset. Tulevikus peame kasutama töörõivaid, mis peale kaitse koguvad andmeid töötaja tervisliku seisundi, ülekoormuse ja kasutatud töövõtete kohta ning vajaduse korral pakuvad välja meetmeid töövõime säilitamiseks.

Praegu tundub veel võõras mõte, et tööle tulles paneme näiteks VR-prillid ette ja saame kätte kogu vajaliku informatsiooni. Ei tasu piirduda olemasoleva keskkonnaga, VR-prillide abil hakkame nägema, milline on meie füüsiline töökeskkond, sest programmeeritud tarkvara abil on võimalik panna tähele rohkem, kui inimvõimed lubavad.

Tulevikus tuleb keskenduda innovaatiliste lahenduste otsimisele, mõtlemisviisi arendamisele, iga tegevuse ja valdkonna turvalisuse tagamisele. Turvalisus on tulevikujuhi põhiväärtus. Ohutusalane innovatsioon tähendab teistmoodi mõtlemist. Tulevikujuhid peavad tundma end avataridena, kes tegutsevad paralleelselt nii reaal- kui ka virtuaalmaailmas. Igapäevases kasutuses on interdistsiplinaarsed digivahendid toolsmis integreerivad kompleksandmeid ühte ribi liigeste artriit, kus saava kokku kõvad ja pehmed väärtused, kus toimub mõjurite analüüs ning kujundatakse eri aspekte arvestav kogum ehk otsustamiseks vajalik alus.

Kogu organisatsiooni tegevus peab olema analüüsitav, rikked prognoositavad ja ennetatavad. Tuleb mõelda ette, kuid ei tohi piirduda ainult keskkonnaaspektide hindamisega, analüüsida tuleb ka organisatsiooni pehmeid külgi. Psühhosotsiaalse töökeskkonna ja vaimse tervise instrumendid peavad olema iga juhi töövahendid. Nimetatud hindamisalus ei taga veel häid tulemusi. Tulevikujuht peab mõistma ja oskama tõlgendada ka vaimse tervise ja heaolu komponente. Organisatsioonil peab olema ülevaade mitte ainult töötajate füüsilisest, vaid ka vaimsest tervisest.

Kui tänapäeval üritame juhtimises ikkagi pakkuda lahendusi, sekkuda, keskendudes liigselt kontrollile, siis tulevikus kontrollifunktsioon kaob või omandab teise mõõtme. Tulevikus keskendume rohkem planeerimisele, organiseerimisele ja pideva arengu toetamisele. Juhid on rohkem kui valu uhise kokku varises ja kontrolliülesanne tuleb loovutada tehnikale.

Tulevikujuhi tööriistakastis on sellised instrumendid, mis toetavad organisatsiooni efektiivsust ja kvaliteeti, keskenduvad organisatsiooni kultuuri ja kliima edendamisele, töötajate töövõime säilitamisele ja arengule.

Tulevikujuhid suunavad teadlikult pehmete ja kõvade ressursside tasakaalustamisele, stressiennetusprogrammidele, ohutuse tagamisele ning vaatavad igas valdkonnas ettepoole. Juhtimise võlu seisneb selles, et nii praegu kui ka tulevikus on palju võimalusi, kuid kas ollakse valmis põhimõttelisteks muudatusteks ja vanast lahtilaskmiseks, sõltub kohanemisvõimest ja tahtejõust ning kui valulikuks võib see saada, on meie enda teha.

Õppimine, kaasamine, koostöö ja õiglus on võluvad märksõnad, mis iseloomustavad edukat tulevikujuhti, see omakorda on organisatsiooni sisend ja tulemuste põhinäitaja. Piia Tint on Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi professor.

Kaugume selle juurest, mis oli. Juurest ja varrest ja õisikust. Põgeneme selle eest, mida ei saa vältida. Väriseme selle ihas, mida ei saanud olla. Elame selle poole, mis kui valu uhise kokku varises peab olemisest mööda sündima kellegi kirgastunud kujutelmis. Kuhu siis ruttad ka, rahutu rahvas? Kurat teab, eks pärast näe, praegu pole aega aru pidada!

Ja miks sina siis veel seisad, keerutades eilse loosiratast, tugevnevate tiibadega tuvi?

Mul pole kahjuks kedagi kadestada Mul pole õnneks kedagi edestada Mul pole midagi võita ja ammugi siis veel midagi kaotada Mul pole isegi kellelegi andestada ega kelleltki andestust anuda Ja ennast jaotada rohkemaks kui kõikainsaks ma ei saa ju ka Pole mul tõuklejajõu jõõra ega trügijatragidust. Pealegi tuleb õhtu Allagi tuleb õhtu. Üle ja ümber ja üdini ja tüütava üldisusega kõigile ja süütava erandlikkusega igale üksipäinis. Ta tuleb niikuinii, et vastu võtta ja ära viia päevapuu vilja.

Ta tuleb nii, nagu tulid teisedki temataolised. Tummad ja tundmatud ja tumehead ja emataolised. Õhtud õhtute taga.

Juhtimise võlu ja valu — Sirp

Õhtud, mis pistoda hoides on jalus õhtute teel. Õhtud, kus kärsitu kurjus on voorusest purjus ja vaga. Õhtud väsimusväraval, õhtud kiindumuskünnisel. Õhtud, mis kannavad kroone, ja õhtud, mis koltuvad kolikambreis.

Õhtud õhtute haarmete painavas, piinavas pigistuses. Õhtud, mis kõrgele kaarduvad hõiskavas, säravas sigituses. Igaühe kui valu uhise kokku varises teeb imeviisil kauniks hingeajas, hingeruumis liuglev kollane tolm Kaob lõppematuid päevi.

Puruneb kadumatuid päevi. Ja salvavalt hämmastavaid päevi. Ja halvavalt lämmatavaid päevi. Päevi, mis mõtlematult tõtlevad nagu elu. Päevi, mis on uimaselt umbsed ja pikaldased nagu surm. Hääletult kukub poolküpseid päevi aegade ääretust puust. Süda, miks su vaevade vaed muutuvad tund-tunnilt tundlikumaks? Päevad on nagu lülid kaledalt kõlisevas orjaketis või siis nagu mündid kõledalt kolisevas kerjakotis. Päevad eitavad tuska, mida ainult õhtud võivad peletada.

Päevad varjavad saladusi, mida ainult õhtud söandavad seletada. Päevad on täis tuhmust, mida ainult õhtud oskavad heletada. Alandused ja juhmused ja julmused teisenevad ja vahelduvad ja nende alt tõuseme ikka ja igavesti jälle mina ja sina ja mõned nendestki ja meid ühendab ülemeelik naer ja meeleheitenaer ja meeletult igatsev õhtuarmastus ja ülemeeleline hommiku-usk. Päevad jätavad tõotused õhtute täita.

Päevad tõukavad naudingud õhtute läita. Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita. Näita mulle oma lemmikõhtut, ja ma ütlen, kes sa olid, kes sa oled ja kes sa võinuksid olla. Armas, ma olen kinkinud sulle õhtuid täis kollaseid õietolmukaskaade. Hea, et sina seda ei märganud, ja halb, et märkasid need, kellelt võimalused riisuti.

Mõnikord oli õnn nii raske, et kinkinuksin ta ära ja südame pealekauba, kui vaid julgenuksin teda pidada kinkimisväärseks. Nüüd on mul kahju. Piisavalt kahju. Piiravalt kahju. Mitte kinkidest, vaid sellest, et ise pidin alati jääma nende varju samuti kui paljude sõnade varju, hirmunud lootuste varju, taltumatute valude varju, vastumeelse naeru varju, selle päratupika metalse tunneli varju, mille lämmatavas lummus arvasin jõudvat minust sinuni.

Õhtute kuldkollane tolm. Õhtute ulmkollane tolm. Õhtute tulvkollane tolm. Meie oleme püsimatud ja väsimatud rändurid. Tee on kõver ja kõva. Ta kulgeb põlislaantes ja paduvihmades. Tee on konar ja koolutav. Ta kulgeb kuristike kõueses põues ja kõrbetes, kus on palju kuivanud kaeve ja inimluude lademeid. Surnute jalad on astunud teed nii pikaks ja paindumatuks ja sihid nii ahvatlevaks ja saavutamatuks.

Õhtute meekollane tolm. Õhtute eekollane tolm.

Prindi Juhtimise võlu ja valu Kindel finantsplaan ja ärimudel ei taga edu, jätkusuutlikud organisatsioonid peavad keskenduma ka pehmetele väärtustele, looma inimese füüsilist ja vaimset tervist toetava töökeskkonna. Mida pikemat aega mõju kestab, seda tugevamini kujunevad välja harjumused ja mõnel juhul ka sõltuvus.

Õhtute teekollane tolm. Meie oleme südid ja tüdimatud mängurid. Mäng on haiglaselt aeglane ja vältab võimatult kaua. Küünlad on usutamatult kallid.

Kaardid kuluvad kohutava kiirusega. Panused on nii pöörased, et neid keegi ei mõtlegi lunastada. Päevad pööravad meile pettunult selja ja nuuksuvad pihku. Meile kostab see naeruna. Õhtute tolm on tõepoolest kollane. Kollane nagu unenäomaastiku kuu. Kollane nagu liiv, milles lebavad uppunud. Kollane nagu rõõm, mis puhkeb ootamata ja kaob siis, kui ta järele kõige rohkem tarvidust tuntakse.

Artur Alliksaar

Kriiskavkollane nagu koletisemöire paljaste kaljude teravail tippudel. Lenduvkollane nagu linnumelanhoolia lõbusalt turtsuvate tuulepuhangute taustal. Veel kollasem võib olla ainult ehk mälu, mil pole määra, ja mõistus, mil pole mõõtmeid.

Õhtute hiidkollane tolm. Õhtute riivkollane tolm. Õhtute viivkollane tolm. Valget me ei vaja. Valge oleks valelikum. Rohelist ei raasugi. Roheline roiutab. Pruuni peagu samuti. Pruun on päris pinnaline. Violetset veelgi vähem. Violetsed on viirastuste varjud. Musta muidugi mitte. Musta maik on masendus. Sinisest siis rääkimata. Sinine on suisa surmlik. Sellepärast ei jää õhtute tolmul muud üle kui olla kollane.

Oleviku jaoks elame tulevikus, tuleviku jaoks minevikus ja mineviku jaoks olevikus. Ükskord lõpeb see, mida kunagi ei olnud. Samas algab see, mis alati on olnud. Lootuste ees oleme kõik võlgnikud. Mälestuste vastu oleme kõik põlglikud. Elust oleme kõik sõltlikud.

Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.

Surmale oleme kõik kõlblikud. Õhtute ürgkollane tolm. Õhtute pürgkollane tolm. Mina usun õnne, tulgu sellest mis tahes õnnetus. Usun kogemuste kiuste. Usun luhtumusi luutes.

Usun imelikule ilmekslikkusele vaatamata. Usun kurvastuseta. Usun arvestuseta. Usun halastamatult. Usun alistamatult. Usun uskumisevahendeid valimata. Usun näinuna õnne silmi. Ilmsi nagu ilmutust. Tõsinema on nende pilgud tunginud mu naeru ja naerma mu tõsidusse.

Juhtkiri: Ühine valu - Pärnu Postimees - Tasuline - Pärnu Postimees

Usun kuulnuna õnne häält. Ta kõlas võltsimatult nagu unelm. Ta laulis mu hingele mõistetamatu ja väljendamatu eatut tarkust ühe vastammuse õhtu kollases tolmuorkaanis.

Õhtute mägikollane tolm. Õhtute kadukollane tolm. Õhtute heledalt elukollane tolm. Eelõhtute ägenev tolm. Teostumisõhtute sädelev tolm. Järelõhtute värelev tolm. Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda nukruse talumatult kindlaks ja kauniks.

Tuleb ingel ja puudutab vett Franz Kafkat lugedes Sa veenad marru sukelduma laeva. Surm heliseb kui muusika-etüüd. Öö kaldal keegi valvet algab aeva, kõõrsõnad suus ja ihul võõrad rüüd. Sa oled igatsuse hiigelvõpe, piir, mille taga hing on hirmust tumm. Seal tajub paiku ta, kus ükskord lõpeb hõõghetki laulma pannud lennulumm. Sa oled karje vaiksest viigisalust, kus vigastatud unelm ravib end ja toibub pettumuse piigivalust, et meenuks taas too targu ununend, kui ammugi sind paaritanud paine, mis seest on ängistav ja väljast umb.

Tuul tõukab sind. Sa poolitud kui laine. Aga kumb? Ja kes- ja kus- ja milleks-millal-piinu su ümber tiirleb, kiivab, riivab sind. Sa kurbi hõiskeid neelad nagu viinu, ja süda see on vilgukivist lind.

Artur Alliksaar

Sind krooniv mõte kustub, kiirgub üha ja tulevik on sinu jälgi täis. Sind sunnib taidekirg. See kirg on püha. Saab suureks, kes ta nimel hälbi käis. Lapse seisund halvenes kohe, kui lahkusime.

Ta pandi kunstlikku koomasse. Tuli oodata palati ukse taga. Aeg läks ja kui Karoliine nägi arsti tulemas, mõtles ta, et tütrel hakkas parem ning lõpuks lastakse tema juurde. Lastigi, ent põhjus oli kurvem.

Läksin tütre juurde, viis minutit tema süda töötas, teda elustati ja nii kui seisma jäeti, jäi ka süda seisma… ja siis oligi kõik — nad ei saanud rohkem meid aidata. Organism ei pidanud sellele kõigele vastu," ei suuda Karoliine pisaraid tagasi hoida. Lihtsalt nii raske on," lausub Kristo ja vaatab ainiti inglikujukeste keskele asetatud pilti blondist naeratavast tütrest, kes sai elada vaid aasta ja kolme kuu vanuseks: "Nii raske on, mõtled ja mõtled.

Esimene aasta tulebki kuni sünnipäevani ilmselt kõige raskem, iga väiksemgi asi meenub. Me võitsime küll mitmeid lahinguid, kui valu uhise kokku varises kaotasime suure sõja.

Week 5

Minule on tema suureks lohutuseks, käib ja kallistab," ütleb Karoliine. Kristo ei suuda mitte üht last sülle võtta ega nendega mängida: "Plokk tuleb ette.

Juhtkiri: Ühine valu

Mõtled kõik asjad ringi, et see võiks ju olla minu laps, et tema tahaks ka siin olla, miks ta ei saa? Et aga tütre haigus ning matused lõid pere majanduslikule olukorrale paraja paugu, tuleb selleks ka sõprade-sugulaste poole pöörduda. Mingil hetkel tasus linn osa neist ise. Kui laps suri, oli meil taskus sada eurot. Linn ütles, et matusetoetust ei ole, aga kui kulud ette näitame, saame osa raha tagasi.

Palusime laenu vähihaigete laste vanemate liidult, et saaksime tütre mulda sängitada. Nad kinkisid selle raha meile. Samal ajal oli vaja tasuda ka korteri kulud.

Kui läksime matuse kuludokumentidega linnavalitsusse, öeldi, et ei saa midagi. Pettunud olengi sellepärast, et nad ise ju lubasid. Nad võiksid sellisesse raskesse olukorda sattunud lapsevanemaid rohkem aidata. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt riiklikule toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt," selgitab Murakas.

Leibkonna liikme või sugulase matuse korraldamisega seotud kulusid lisatoetuse arvestamisel võetakse arvesse kuni euro ulatuses. Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid ei arvestata lisatoetuste määramisel leibkonna väljaminekute hulka.

Samas võib hoolekandekomisjon otsustada erandina lisatoetuse maksmise inimesele, kelle kui valu uhise kokku varises rahvastikuregistris pole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas, ja leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri, kuid toetus on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja hoidmaks ära abituse süvenemist.

Õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaolude puhul on hoolekandekomisjonil õigus määrata lisatoetust ka leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri.