Haiget kate liigesed parast magamist

Hilisemates etappides muutub valu püsivaks. Märgid on külmad käed ja kahvatu nahk.

Miks haigus täpselt tekib, ei teata, kuid mis ja kes selle vastu aitab?

Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on haigus, mis piirab õlaliigese liikuvust ja põhjustab valu. Seda haigust põeb kolm kuni viis protsenti elanikest.

Miks käed haiget tegid: põhjused, sümptomid ja ravi

Liiges on ümbritsetud liigesekapsliga, mis tavaliselt on elastne ja veniv, võimaldades liigesel täies ulatuses liikuda. Kui õlaliigeses tekib põletik, siis liigesekapsel pakseneb ning tekivad liited.

Miks haigus täpselt tekib, ei teata, kuid mis ja kes selle vastu aitab? Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on haigus, mis piirab õlaliigese liikuvust ja põhjustab valu. Seda haigust põeb kolm kuni viis protsenti elanikest.

Sellega liigesekapsli elastsus väheneb, mis omakorda takistab liigese liikuvust ning käsi muutub õlaliigesest jäigaks. Külmunud õla sündroomi tekkepõhjuseid kiropraktik Martin Heinmetsa sõnul siiani täpselt ei teata.

Külmunud õla sündroomil on kolm arenemisjärku, millest esimene on valufaas: kindlate käeliigutustega tekib valu, mis aja jooksul suureneb; haigel käel magamine muutub ebamugavaks. Kuna valu võib vihjata teistelegi õlamuredele, on külmunud õla sündroomi diagnoosimine selles järgus keeruline. Teine faas on jäigastumine, mis toob esile külma õla sündroomi eripära, kergendades selle diagnoosimist. Seega pole lisauuringutel sündroomi diagnoosimisel erilist väärtust," rõhutab Martin Heinmets.

Teises arengujärgus võib valu veel tunda, ent see hakkab taanduma ning tekib süvenev jäigastumine, mis tähendab, et liigest ei ole võimalik mingi nurga all üles tõsta. Ka haige külje peal magamine muutub ebamugavamaks.

Saada lugu

Liigese saab lahti murda Külma õla sündroomi kolmas arengujärk tähendab haiguse taandumist — siis hakkab liigese normaalne liikuvus tagasi tulema. Taandumisaeg võib olla erinev: mõnel kestab see pool aastat, teisel aasta. Seda tehakse siis, kui miski muu ei aita: inimene on teinud harjutusi ning saanud manuaalset ravi või süste, kuid lõpuks võib siiski vajada kirurgilist abi.

On ka juhtumeid, kus inimene on paranenud kiiremini kui haiget kate liigesed parast magamist, ent sel juhul tekib Martin Heinmetsa sõnul kahtlus, kas tegu oli ikka külmunud õla sündroomiga. Kui raviga, mis muidu ei tohiks nii kiiresti mõjuda, asi ruttu paraneb, tekib küsimus, ehk oli tegu hoopis kõõluste põletikulise fooniga.