Luu ja poidla liigene liige

Arst või apteeker võib soovitada langetada kehakaalu ja tegelda ravikehakultuuriga. Kämblaluudega liigestuvad vormilt samasugused sõrmede luud ehk faalanksid phalanx mitmuses phalanges. Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3. Ent küünarluu liigestub ainult kodarluuga. Need on väikesed, tavaliselt mitmetahulised ja neid ühendavad tugevad sidemed.

Selle ülaosas, õlavarre-luupeas olev suur poolkerakujuline liigesepind liigestub abaluu külgmises nurgas oleva liigeseõõnsusega.

Õlaliiges articulatio humeri on organismi liikuvaim ja samas kõige kergemini nihestuv liiges. Õlavarreluul on kaks kaela, anatoomiline kael on kohas, kus liigesekihn lõpeb, ja kirurgiline kael õlavarreluu kerajast ülaosast allpool sealt murdub õlavarreluu väga sageli.

• [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
• Anatoomia ja füsioloogia massööridele - Ülajäseme vabaosa luud
• Mis on osteoartroos - Põhjused & Leevendamine | Voltaren
• Closey liigesed toovad kaasa artriidi
• Liigeste tootlemine barrelis
• [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
• Artriit pöidlapõhimikul – AS Orthopedica
• Magaja liigahtas unes.

Anatoomilise ja kirurgilise kaela vahel on kaks kõõluste kinnituskohtadena olulist köbrukest: suur köbruke tuberculum majus ja väike köbruke tuberclum minus. Õlavarreluu alumine ots, õlavarreluu-põnt luu ja poidla liigene liige humeri on külgsuunas lai ja eest taha lame.

Sellel on kaks liigesepinda: mediaalselt silinderjas, küünarluuga liigestuv õlavarreluu-plokk trochlea humeri ja lateraalselt kerakujuline kodarluuga liigestuv õlavarreluu-pähik capitulum humeri. Õlavarreluu-ploki kohal luu tagumisel pinnal on küünarnukmine auk fossa coronoidea. Sellesse asetub küünarnukk olecranonkui küünarvart sirutatakse.

Liigesepindadest üleval ja külgedel on kaks lihaste alguskohaks olevat kühmu. Enamik randme ja sõrmede painutajalihastest saavad alguse õlavarreluu-ploki kõrvalasuvast keskmisest põndapealiselt epicondylus medialisvastavad sirutajalihased õlavarreluu-pähiku kõrvalt külgmiselt põndapealiselt epicondylus lateralis.

Küünarvarre antebrachium kaks luud, küünarluu ulna ja pöiapoolne kodarluu radius funktsioneerivad ühtse tervikuna. Neid ühendab tugev küünarvarreluude vahekile. Mõlemal luul on naaberluu suunas teravad servad, millele kinnitub luudevahe kile. Küünarluu on kodarluust paksem ja moodustab liigesepinnast õlavarreluuga peamise osa.

Anatoomia ja füsioloogia massööridele

Küünarvarre alaosas on osad vahetunud ja kodarluu moodustab suurema osa randmeluudega liigestuvast pinnast. Küünarluu ülemises otsas on konksukujuline küünarnukk olecranonmille eesmisel pinnal on õlavarreluuplokiga liigestuv nõgus liigesepind. Küünarliigeses articulatio cubiti toimub painutamine ja sirutamine nii, et küünarnukk pöördub õlavarreluu-ploki ümber. Ka kodarluu liigestub õlavarreluuga.

Küünarvarre välja- supinatsioon ja sissepööre pronatsioon toimub tänu kodarluu pöördumisel küünarluu ja õlavarreluu suhtes. Kodar- ja küünarluu liigestuvad teineteisega ka alumises otsas.

Kodarluu liigestub laia liigesepinnaga, ka luu ja poidla liigene liige.

Ent küünarluu liigestub ainult kodarluuga. Kodarluule kinnituv kõhreline plaat eraldab seda randmeluudest. Nii küünar- kui ka kodarluu alumises otsas on kergesti kombeldav tikkeljätke processus styloideus.

Randmeluid ossa carpi on kaheksa: neli ülemises ehk proksimaalses ja neli alumises ehk distaalses reas. Need on väikesed, tavaliselt mitmetahulised ja neid ühendavad tugevad sidemed. Kliiniliselt on olulisim lodiluu os scaphoideumülemise rea radiaalseim luu.

Lodiluu murdu on sageli ka röntgenülesvõttelt raske avastada ja ta paranemine võtab aega. Ülemise käeliigese articulatio radiocarpea moodustavad kodarluu ja sellest ulnaarsuunas küünarluumine, väikesõrmepoolne lähtuv liigese disk mis eraldab küünarluud randmeluudest ning randmeluude ülemise rea kolm luud: lodiluu, kuuluu ja kolmkant luu.

Alumine käeliiges articulatio mediocarpea moodustub nende kolme randmeluu ja alumise randmeluude rea vahel. Tusistus liigeste parast haigust üldine liikumisulatus on just noorel inimesel üsna suur.

Randmeluud moodustavad käeseljal võlvi dorsaalselt. Kämbla poolel volaarselt moodustub nõgusus, üle mille kulgeb side. Nii tekib randmekanal canalis carpimille kaudu suunduvad randmepiirkonda painutajalihaste kõõlused, veresooned ja keskpidine närv n.

Randmeluudega liigestuvad kämbla luud ossa metacarpalia. Neid on viis, nad on kolmetahulised ja mõlemast otsast paksenenud. Pöidla kämblaluu on üsna liikuv, kui ülejäänud kämblaluud liiguvad randmeliigestest ainult veidi. Kämblaluudega liigestuvad vormilt samasugused sõrmede luud ehk faalanksid phalanx mitmuses phalanges.

Artriit pöidlapõhimikul

Neid on pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm. Kaugmise faalanksipeal on küünt toetav köprus tuberositas phalangis distalis. Selle ja küüne vahel on sidekude.