Juudi valu kui raviks.

Palliatiivravi keskusesse kuuluvad valu- ja palliatiivse ravi arstid, onkoloog, õed-nõustajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja hingehoidjad. Lisaks on Läänekallas, juutide jaoks Samaariamaa või Juudamaa, keevalisest Gazast tunduvalt rahulikum. Ometigi peatab ta tibukollase marsa Ida-Jeruusalemmas ja näitab käega veidi eemal asuva bussijaama suunas.

Haigus[ muuda muuda lähteteksti ] Keskklassi kuuluva Bertha isa jäi See sündmus oli Bertha elus pöördepunktiks. Istudes öösel isa haigevoodis hakkasid teda järsku piinama hallutsinatsioonid ja ärevus. Ta sai siiski alati saksa keelest aru. Afaasia perioodid võisid kesta päevi ning vahel varieerusid päeva jooksul.

Anna O. – Vikipeedia

Neuralgia : ta kannatas näovalu all, mida raviti morfiini ja kloraalhüdraadiga, mis viis sõltuvuseni. Valu oli nii tugev, et kaaluti kirurgilist trigeminuse närvi äralõikamist. Halvatus parees : tema jäsemetes esinesid halvatuse ja tuimuse märgid, peamiselt ainult ühel pool.

Kuigi ta oli paremakäeline, pidi ta oma seisundi tõttu vasaku käega kirjutama õppima. Nägemispuue : ta olid ajutised silmaliigutushäired. Ta tajus objekte oluliselt laiematena ning kissitas silmi. Juudi valu kui raviks kõikumine: tal esinesid pikka aega igapäevased tujukõikumised ärevuse ja depressiooni ning lõõgastunud seisundite vahel. Amneesia : kui ta oli ühes nendest seisunditest, ei mäletanud ta, mida ta tegi teise seisundi ajal.

Söömishäired : ta keeldus kriisiolukordades söömisest. Ühel kuumal suvel keeldus ta nädalate kaupa vedelikest ja sõi ainult puuvilju. Ebarasedus : tal esinesid ebaraseduse sümptomid. Kui Freud teda analüüsis, süüdistas ta Breuerit tema rasestamises, kuigi ta kujutas juudi valu kui raviks kõigest ette.

Reportaaž: Läänekaldal muutusteta

Pere ei reageerinud algul nendele sümptomitele, kuid Breuer julgustas teda vahel kerge hüpnoosi all lugusid jutustama, mis viis kliinilise pildi osalisele parenemisele, kuigi tema üleüldine seisund halvenes.

Selle tulemusena muutus ta täiesti jäigaks ja ei söönud päevade viisi. Tema sümptomid halvenesid ja 7.

Pärast naasmist ravis Breuer teda edasi. Ta naasis sellesse sanatooriumi aastate jooksul korduvalt vahel enda soovil. Breueri sõnul jõudis Bertha aeglane ja vaevarikas meenutamistöö lõpule 7.

Selle jooksul meenutas ta eraldi sümptomeid pärast nende ilmnemist seeläbi salv arnica liigestega likvideerides. Breuer juudi valu kui raviks ravinud enam pärast ravi Bellevues teda isiklikult. Ettlinger tegeles kirjatööga. Ta andis ka eratunde ja organiseeris "daamide kirjanduskursuseid". Pappenheim luges talle ette mõningaid enda kirjutatud lugusid ja temast 14 aastat vanem nõbu julgustas teda oma kirjandusalast tegevust jätkama.

Arvustus. "Konverents" kui valus ja keeruline mäletamiskogemus | Film | ERR

Kursuse eesmärk oli anda noortele naistele kvalifikatsioonid õendusasutustes töötamiseks. Ta ei suutnud kursust enne oma külaskäigu lõppu lõpetada. Järgnevate aastate jooksul, millest teatakse vähe, elas ta vaikset elu oma emaga Viinis.

• Bouts liigesevalu
• Haigus[ muuda muuda lähteteksti ] Keskklassi kuuluva Bertha isa jäi
• Rääkides surmast ja igavikust. Kogemusest vähihaigete inimeste hingehoidlikul toetamisel | K&T
• Seda riiki ei ole olemas ja kui ei ole riiki, siis järelikult ei ole ka seda rahvast olemas,» ütleb ta.
• Räägin hingehoidlikest vestlustest kolme naisega, kellega saime koos viimsete asjade üle mõelda, koos seda teekonda käia.

Selle aja jooksul onn tõendeid kolmest viibimisest Inzersdorfis ; tema haigusest ei saadud jagu. Hoolimata haigusest oli Pappenheim tugev karakter. Breuer kirjeldab teda kui "märkimisväärse intelligentsusega, hämmastavalt tarkade arutluskäikude ning terava intuitsiooniga" naist [ Tema juhtumilugu kirjeldati "Hüsteeria uuringutes" Studien über Hysteriemille Breuer ühes Freudiga avaldas.

Teda esitletakse esimese juhtumina, mille puhul oli võimalik "põhjalikult oones valu hüsteeriat ja selle sümptomid kaotada.

Tema väide, et probleemide sõnastamine aitas tal end koormast vabastada, on kooskõlas hilisema psühhoanalüüsis kasutatud raviga, mida nimetatakse "katarsise teooriaks". Seepärast kirjeldas Freud teda kui "tegelikku psühhoanalüütilise lähenemise rajajat".

Ta oli üks vähestest patsientidest, kes enda ravija ravimeetodini viis. Anna seadis ise oma teraapia ajakava, asetas end ise hüpnoosi ning viis end ise "tühjaksrääkimise" teel oma sümptomite algpõhjusteni.

Sellele juhtumiuuringule tuginedes formuleeriti esimest korda väide, et "hüsteerikud kannatavad enamuses oma meenutustest", teisisõnu allasurutud traumaatilistest mälestustest, mida saab "töödelda" neid seostades. Väidet, et sümptomid kaovad nende alateadlike eeltingimuste teadvustamisel, on kinnitanud kõik järgnevad uuringud [ Psühhoanalüüs ei sündinud enne viis aastat hiljem ilmunud raamatut "Unenägude tõlgendamine" Die Traumdeutung.

• Valu puusa emakakaela
• Eve Sooba Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad?
• Valud võitnud ärinaine ravib inimesi soolaga
•  - Выпустите меня, и я слова не скажу про «Цифровую крепость».

Freud ja Breuer avaldasid Kui Üks põhjustest oli see, et Dora Edingeri biograafia vastandus Bertha tol ajal laimavaks peetava "vaimselt haigeks" nimetamisega, kujutades teda filantroopi ja naiste õiguste kaitsjana. Jonesi kujutatu sisaldas veelgi rohkem detaile, eriti legende Breueri ravist, kuid peale uuringutes leitava info ei teatud midagi tema haiguse edasisest kulgemisest.

Kui liigesed ei taha enam liikuda - Tervis Pluss

Uued faktid said teatavaks üksnes tänu Henri Ellenbergeri ja hiljem Albrecht Hirschmülleri uuringutele, sest nad leidsid Breueri juhtumiajaloo Pappenheimist ja teisi dokumente Kreuzlingenis asuva Bellevue Kliinikuarhiividest. Bertha sümptomite ravi varieerus tema toitmisest, kui ta toidust keeldus, kloraaliannusteni, kui ta oli ärritunud.

Ta kirjeldas oma tähelepanekuid järgmiselt: Ta oli kaks täiesti eraldi teadvuse seisundit, mis vaheldusid üsna sageli ja ootamatult liigeste ravi slovakkia piestany muutusid tema haiguse jooksul üsna eristatavamaks.

Ühes seisundis oli ta kurb ja kartlik, kuid üsna normaalne. Teises seisundis olid tal hallutsinatsioonid ja "käitus halvasti", mis tähendab, et ta vandus, viskas inimesi patjadega, [ Ta järeldas: "On keeruline jätta ütlemata, et ta oli lahutunud kaheks isiksuseks, millest ühes ta oli füüsiliselt normaalne ja teises vaimselt haige. Sellise haiguse olemasolu oli ja on endiselt vastuoluline. Esimene terapeutiline lähenemine sündis tähelepanekust, et patsient rahunes ja tema kõnehäire paranes, kui tal paluti rääkida lugusid, mis olid ilmselt sündinud tema unistustest.

Breuer ütles nende unistuste kohta järgnevat: "Kuigi kõik arvasid, et ta oli kohal, elas ta fantaasias, kuid kuna ta oli tema poole pöördudes alati kohal, juudi valu kui raviks märganud seda keegi. Ta kasutas alati sama valemit: "Oli üks poiss Breuer ütles tema kirjelduste kohta, et "need lood, mis olid alati kurvad, olid vahel üsna kenad, sarnased Anderseni raamatu "Pildiraamat piltideta" omadega".

Viimane formuleering sai hiljem osaks psühhoanalüüsi terminoloogiast. Hiljem ilmnesid teised lugude jutustamise tasemed, juudi valu kui raviks hiljem üksteisega kombineerusid ja üksteist läbisid.

Näidete hulgas on: Lugusid "isiklikust teatrist" Ajutine episoodide ümberpaigutamine: ühes faasis nihutati tema haiguse kogemist aasta võrra Hüsteeriliste sümptomite episoodid Breuer lõi hüsteeriliste sümptomite esmakordse ilmnemise süstemaatilise meenutamise ja "ettevuristamise" terapeutiliseks meetodiks, mida esimest korda kasutati Pappenheimil. Oma üllatuseks märkas ta, et sümptom kadus, kui kas meenutati esmakordset ilmnemist või kui põhjus "välja kaevati".

Breuer kirjeldas oma lõplikku metodoloogiat järgnevalt: ta küsis hommikul kerge hüpnoosi all Pappenheimilt juhtude ja olukordade kohta, kus teatud sümptomid esinesid. Kui ta teda õhtul nägi, "vuristas" Pappenheim süstemaatiliselt juudi valu kui raviks episoodid — neid oli vahel üle — ajaliselt tagurpidi järjekorras ette. Kui ta jõudis esimese esinemise ja seeläbi ka "põhjuse" juurde, ilmnesid sümptomid intensiivsemas vormis ja kadusid siis igaveseks.

Selle mälestuse taastamisel suutis ta jälle vett juua. See ravi jõudis lõpule, kui nad jõudsid tagasi juudi valu kui raviks mao hallutsinatsioonini, mida Pappenheim ühel ööl Ischlis isa haigevoodi juures koges. Breuer kirjeldab seda lõppu järgnevalt: Sel viisil jõudis hüsteeria lõpule.

Patsient oli ise teinud kindla lubaduse asi oma maakohta toomise aastapäeval lõpetada. Sel põhjusel jätkas ta "tühjaksrääkimist" suure energia tollga liigeste tootlemiseks entusiasmiga.

Viimasel päeval reprodutseeris ta oma isa vibratsiooni liigeste ravi sarnaseks ümber korraldatud ruumis ärevushallutsinatsiooni, mis oli kogu tema haiguse aluseks ning milles ta suutis vaid mõelda ja palvetada inglise keeles.

Kohe pärast seda rääkis ta saksa keeles ja oli vaba kõikidest arvukatest häiretest, mis tal enne olid esinenud. Seda anti eri versioonides edasi; üks versioon on Freudi kirjas Stefan Zweigile: Ma suutsin ära arvata, mis tegelikult Br-i patsiendiga juhtus tükk aega pärast tasse valu seltsist lahkumist, kui mul meenus vestlus Br-iga, mis on pärit ajast enne meie ühist tööd ja seostub teise kontekstiga, mida ta enam kunagi ei korranud.

Sel õhtul, kui juudi valu kui raviks sümptomid olid üle läinud, kutsuti Breuer taas tema juurde ning ta leidis ta segaduses ja kõhukrampide käes väänlemas. Kui talt küsiti, mis viga on, vastas ta: "Dr Br laps hakkab sündima".

Sel hetkel oli ta käes võti, mis avaks tee emadele, kuid ta pillas selle maha. Kõikide tema intellektuaalsete talentide juures puudus tal kõik Faustilik. Ta põgenes korraliku õudusega ja andis patsiendi edasi kolleegile.

Ta vaevles kuude kaupa sanatooriumis, et oma tervis tagasi saada. Ma olin nii kindel oma rekonstruktsioonis, et ma avaldasin selle kuskil.

Valud võitnud ärinaine ravib inimesi soolaga

Br noorem tütar kes sündis varsti pärast selle teraapia lõppu, mis ei oma tähendusrikast seostluges mu kirjeldust ja küsis oma isalt selle kohta. Ta kinnitas mu analüüsi, mille ta tütar hiljem mulle edastas. Ernest Jonesi versioonis läks Breuer pärast põgenemist teisele mesinädalale Viini oma naise Mathildaga, kes tegelikult seal lapse eostas — kontrastiks Bertha Pappenheimi kujutletavale lapsele.

Selle kohta pole mingisuguseid tõendeid ja enamik sellest on valeks tunnistatud. Breuer ei põgenenud, vaid suunas oma patsiendi edasi Kreuzlingenisse. Ta ei läinud Viini, vaid perega suvepuhkusele Gmundenisse ning ta ei eostanud last ei Viinis ega Gmundeniskuna tema noorim laps — Dora Breuer — sündis Freudi eesmärk ravi lõpu kirjeldamisel viisil, mis läheb osade kinnitatavate faktidega vastuollu, on ebaselge.

Oletus, et ta tahtis end muuta ainsaks psühhoanalüüsi avastajaks Breueri kulul, on vastuolus Freudi kirjutistes leiduva avastuse kirjeldusega, kus ta ei pisenda Breueri rolli, vaid pigem rõhutab seda.

Arvustus. "Konverents" kui valus ja keeruline mäletamiskogemus

Freudi käitumist võrreldakse mõnede autorite poolt tema käitumisega niinimetatud "kokaiini loos". Ka seal kujutas ta asjaolusid valesti mitte üksnes erakirjades, vaid korduvalt avaldatud vormis ilma igasuguse kasuta, mis kompenseeriks tema teadusliku maine püsiva kahjustamise riski. Breuer on hiljem teraapiat kirjeldanud kui "jumalakohust", seda ilmselt vaatluse mõttes.

See nõudis talt kahe aasta jooksul enam kui tundi.

Arvustus ilmus Sirbis Esmalt tasub meenutada.

Ravi edu[ muuda muuda lähteteksti ] Pärast seda, kui Breuer lõpetas Bertha ravimise, jälgisid nii Freud kui Breuer Pappenheimi haiguse edasist kulgu. Carl Gustav Jung ütles Freud ütles Jungile, et kõik tema vanad sümptomid tulid pärast seda, kui ta oli juhtumi üle andnud, tagasi.

Seda, kuidas Pappenheim ise oma ravi edukust hindas, pole teada. Film põhineb Jean-Paul Sartre käsikirjal, kes siiski end filmiversioonist distantseeris. Kaasaegsed tõlgendused[ muuda muuda lähteteksti ] Pärast Anna O.