Valutab uhist 35 aastat.

Ingliskeelse Wikipedia kohta aga pole meil artiklit, millele linkida. Mis puudutab tema abielu, siis tunnistas Herkel, et sellega on probleeme ja olukorra lahendamiseks on astutud samme.

Wikipedia 15[ muuda lähteteksti ] Vikipeedia lehtedel on teatis, et Wikipedia saab aastaseks. Kas Eestis on välja planeeritud ka mingeid sündmusi?

Vast saab mingi hetk ka info üles. Ivo arutelu Marival arutelu Paljude jala liigeste valu on see üllatus, et viki nii vana on. Võiks lisada, ent kui öelda, et Vikipeedial on sünnipäev, siis see on eksitav, sest Vikipeedia all mõeldakse tavaliselt eestikeelset Vikipeediat ja see ei saanud alguse Ingliskeelse Wikipedia kohta aga pole meil artiklit, millele linkida.

Cumbril Minu meelest on just pigem nii, et ka eestikeelse sõnaga "vikipeedia" mõeldakse tervet Wikipediat, mis tahes keeles parasjagu kasutatav versioon ka ei ei oleks. No näiteks kui juhtumisi mõni eestlane otsib midagi prantsusekeelsest vikipeediast, siis ta ju ei ütle, et vaatab Wikipédiast õige prantsusekeelse hääldusega. P ostituvi Andres arutelu Nõnda muudame kasutatud internetiallikad surematuteks ja nendes olevat infot saab hõlpsasti uuesti kontrollida, kui internetiallikas muutub kättesaamatuks.

Ka Eesti riigil peaks mingi analoogne projekt olema, ent tolle jätkusuutlikkuses ma kahtlen-- Estopedist1 arutelu Kuidas üles laadida skäneeritud vanad fotod, mille autor on minu sugulane, aga ta on surnud; skäneeritud vanad fotod teiste inimeste perearhiivist?

Kuidas üles laadida pilte, mille autor andis mulle luba neid kasutada saatis emaili teel? Kui autor on teada ja kindlasti juba nii ammu surnud, siis on korras, võib ka Commonsisse laadida. Kui autor pole teada, võib väita, et tegu on orbteostega, aga selles kindluse saavutamiseks vajalikud protseduurid on meil veel pisut lahtised kohtuasju pole olnud, nii et täpselt ei tea keegi, mida tuleks teha või kellelt küsidanii et lugu on kahtlane.

Võiks arvata, et kui foto on küllalt vana nt Kui autor on teada ja ei ole 70 aastat surnud, siis peab Commonsisse laadimiseks olema kirjalik luba temalt kui ta on elus või pärijatelt kui ta elus ei ole. Lihtsam on, kui valutab uhist 35 aastat on e-kirjas, siis saab selle edasi saata OTRS-aadressile peast ei mäleta, aga seal taga on Ivo, küll ta ütleb. Siin on muidugi selline konks, et kui luba on küsitud valutab uhist 35 aastat ühelt pärijalt, ei pruugi teised sellega hiljem nõus olla - ega üks ei saa teiste eest otsuseid teha.

Aga üldiselt ei ole meil hakatud kellegi kõiki pärijaid taga otsima ja läbi käima, siiani on arvatud, et ühest loast piisab.

Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 35

Kas pilt on kellegi perealbumis või ei, ei ole autoriõiguse seisukohast absoluutselt oluline. Kui autor on sinu sugulane nt vanaonu naisevenna nõotütre ämmaga sina pärija ei ole, ei saa sina avaldamiseks luba anda. Otsi pärija üles ja küsi tolle käest. Allikas ei ole tavaliselt oluline, kui pilt on väga vana või kui autorilt või ta pärijatel on luba. Uuemate piltide puhul võib see vahel oluliseks muutuda, kui need on raamatus, ajalehes vms, mille jaoks foto spetsiaalselt tehti.

Kui fotograaf tegi foto tööülesandena, võisid varalised õigused jääda tööandjale, nt ajalehest võetud fotode kasutamiseks oleks mõistlik küsida luba ka ajalehelt. Aga perekonnaalbumeid see ei puuduta.

Lihtsalt niisama "internetist leitud" pilte ei tohi ükskõik kuidas kasutada. Vt kõik eelnevad punktid. Aeg-ajalt ilmub ikka Vikipeediasse tekste, mis on küll ehk artiklit väärivatel teemadel, kuid kahjuks väga kasinalt kirjutatud. Praegu lisavad administraatorid sellisetele tekstidele sageli mitmeid märgendeid, nt vajab toimetamist, vajab vormindamist, sisu vaidlustatud, reklaam vm.

Mõnikord, kui asi väga hull, siis selliseid tekste ka kustutatakse, aga enamasti mitte. Võttes arvesse, et kustukummi siin liiga palju ei kasutata, teen järgmise ettepaneku. Vikipeedia võiks artiklite aktsepteerimisel lähtuda sarnasest skaalast nagu seda teevad kõik teadus- ja ka paljud populaarteaduslikud ajakirjad, aga seda mõnevõrra mugandatud kujul.

• Adrian Venables: Eestisse elama asujaid tuleks julgustada õppima eesti keelt, mitte suurendada inglise keele kättesaadavust Adrian Venables.
• Ola liigesed spin
• TOP 20 | Armastus ei küsi vanust! Need kuulsad Eesti paarid üllatavad suure vanusevahega - Kroonika
• Neivelt: valitsuse plaane on valus vaadata - Majandus
• Majandus24 Indrek Neivelt.
• Wikipedia 15[ muuda lähteteksti ] Vikipeedia lehtedel on teatis, et Wikipedia saab aastaseks.

Põhi- ehk avalikku vaatesse jäetakse artiklid, mis tinglikult vastaksid kategooriatele "accepted as it is" või "accepted with minor revision". Sellised artiklid võivad küll vajada olulist sisulist täiendamist, võivad vajada ka toimetamist ja vormindamist ja neile võib lisada vastavad märgendidkuid info on vähemalt olulises osas õige, tekst ei moonuta asja sisu ja olemust. Seevastu artiklid, mille hinnanguks oleks kategooriad "major revision needed" või "rejected in its current form" teisaldataks põhivaatest nö kommunaalsesse liivakasti seniks kuni vajalikud olulised muudatused on sisse viidud.

See puudutab mõistagi ikkagi vaid selliseid tekste, kus midagi säilitamisväärset on siiski olemas, nt mõned õiged faktid, viited jm. Kus midagi säilitatavat ei ole, need tuleks muidugi täielikult kustutada. Tehnilisest poolest tähendaks see, et lisaks kasutajate individuaalsetele liivakastidele luuakse üks ühine liivakast, millele saaks siis teha erinevaid alamlehti. Oluline põhjus selliste artiklite põhivaatest teisaldamiseks on minu hinnangul see, et Vikipeedia külastajale ei pruugi olla koheselt arusaadav, kas ja milline osa olemasolevast tekstist on adekvaatne, usaldusväärne ja kasutatav, ja milline osa seda ei ole.

Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis mõned näited tekstidest, mis sellisel kujul artikli mõõtu välja ei anna: EuroteaduskondMeenutamineMõjutaminePakanePaul Kerese mälestusturniirTurunišš. See on mõistagi vaid väike ja juhuslik valik probleemsetest tekstidest.

Usutavasti saaks kõikidest neist korralikke artikleid kirjutada kasutades seejuures kilde olemasolevast, kuid sellisel kujul ei vasta need paraku ka kõige minimaalsemale kvaliteeditasemele. Ainult Vikpeedia kõige aktiivsemad kasutajad teaks, kust neid otsida. Mis tähendab omakorda valutab uhist 35 aastat, et kui keegi Vikipeedia mitte nii aktiivne tegija, võib-olla alles esimesi katsetusi tegev kasutaja otsustab samal teemal artikli teha, siis tema jaoks pole varasemat materjali olemas ja ta alustab nullist.

Juhul kui liivakasti idee kasutusele võtta, siis peab artikli nimi ikka artiklite nimeruumi jääma ja sealt peab minema link liivakastis olevale materjalile.

TOP 20 | Armastus ei küsi vanust! Need kuulsad Eesti paarid üllatavad suure vanusevahega

Või kuidas seda muidu üles leiaks? Kui midagi kuhugi alamlehekülgedele teisaldada, siis ehk ikka kasutaja enda alamleheküljele koos vastavate märkuste esitamisega teksti lisanud kasutajale. Miks peavad teised selle praagiga tegelema? Ühtlasi pole keeruline lisada juurde mõnda ajamärgist, mille alusel tuvastada, et kui asi on pikalt ripakile jäänud ja pole lootust, et see paraneb, siis materjal kustutatakse.

Kroonika otsis välja 20 kõige kuulsamat paari, kellel on muljetavaldav vanusevahe. Gerli Rosenfeld ja Tanel Aavik Vanusevahe: 20 aastat Gerli ja temast 20 aastat vanem Aavik olid kihlatud juba aastalpulm tehti aga alles nüüd. Seltskonnatäht, vabakutseline näitleja ja üritustekorraldaja Gerli töötas varasemalt Nõmme Kalju jalgpalliklubi turunduse valdkonnas, sama jalgpalliklubi juhatuse liige oli ka tema tänane abikaasa Tanel Aavik. Tanel Padar ja Lauren Villmann Vanusevahe: 17 aastat Eelmisel aastal suure skandaaliga Kristel Madisoost lahku läinud muusik Tanel Padar leidis endale peagi kauni ja noore kallima.

Ehk motiveeriks see teksti edasi arendama. Kui tehniliselt pole liiga keeruline, siis võiks tõesti anda juurdetulevatele nõrkadele tekstidele nö katseaja - kui selle aja jooksul pole parandatud, siis kustutatakse või teisaldatakse.

See eeldaks aga, et mingi elektrooniline kell läheb tiksuma ja siis kella kukkumisel käivitub vastav toiming. Vaevalt, et keegi käsitsi sellist aega võtma hakkab. Inimesed teevad kaastööd täpselt niipalju kui viitsivad ja täpselt neil teemadel, mis huvitab. Kui ikka mükoloogia pinget ei paku, siis ei innusta ka kustutamishirm parandama kohutavas seisus artiklit "Kükametsa kakaseen".

Milleks meil on olemas pooleliolevate artiklite mall? Kas üksnes selleks, et autor saaks öelda, et tahab edasi kirjutada ja ärgu teised sellest veel midagi oodaku? Malli formaat seda ei väida. DjCaprcicorn a. Seega on neist paljud ju pooleli. Nõnda on pooleli ka eeltoodud artiklid.

See mall juurde, nii saab igaüks aru, et tegu ei ole "päris" artikliga" ja nii ei tohiks need mainet rikkuda.

Ühtlasi on need vajaduse korral leitavad Valutab uhist 35 aastat meil on ühtlasi ladu kaubaga, mida keegi ehk vahel tahab edasi nikerdada. Hundid söödud ja lambad ka nagu enam näljased pole või mis? Kui ikka teised vaatavad, et kast on "miine" täis, siis nad ei taha siia mängima tulla. Ja see on probleem. Nõnda on vajalik seada ka miinimumnõuded kvaliteedile.

Ja et tõstatatud teema on oluline. Samas on ilmselt ka Kyngil ning Cumbrilil õigus - kuhugi nurga taha peitmine asja paremaks tõenäoliselt ei tee. Puuduste märgistamine ehk siis taolistele artiklitele poolelioleva staatuse andmine annaks märku, et a: meie eesmärgiks on paremad artiklid b: meil on vaja kaastööd c: kaastööd on vaja just sellel konkreetsel teemal ja d: vihjaks autorile, et artikkel niisugusel kujul pole see, mida wikipeedia ootaks.

Muutused on vajalikud, aga mina katsetaks poolelioleva artikli malliga, küll hiljem paistaks, kas see aitab, või on vaja edasi mõelda. Inglise wikis on vastavale miuiniväljale märkus stub, kuigi stubi staatusega on seal ka asju, mille kohta palju materjali ei ole, nii et see on mõnevõrra eksitav.

Parem oleks ausalt välja öelda, et mõnda valutab uhist 35 aastat peab edasi kirjutama - Melilac arutelu Käsitlus kuni vastava hetkeni, mil artikkel lõpeb, on hea, aga sõja hilisem pool, mille kohta eestlastel niikuinii vähem teavet on, pole seal käsitletud. Kuigi artikkel on pikk ja põhjalik ja ei saaks stubi staatust, on see siiski sõja kui terviku käsitluselt selle Kerese mälestusturniiriga umbkaudu samal tasemel - ja seal on otse välja öeldud, et artikkel on pooleli.

Pigem vastupidi. Meil on need mallid külge keevitatud ka artiklite, kus pole suurt midagi viga ja püüa sa neid sealt eemaldada. See mõjub samuti tõrjuvalt, kus üsna asjalik kaastöö märgistatakse samamoodi, kui need miinid.

Rääkimata siis sellest, kas sa laseksid oma lapsed liivakasti, mis on paksult täis pikitud hoiatavaid silte. Miks peaks keegi tulema siia asjalikku kaastööd tegema? Sellised märkused kujundavad lugejate arvamust ning mitte meile kasulikus suunas. Pigem tahaksin väita, et oleks vaja anda selge signaal praaki tootvatele autoritele, et sellisel viletsal kujul me seda teksti ei aktsepteeri, teised sinu järelt koristama ei pea ja kui sa seda korda ei tee, siis see kustutatakse.

Kui asi ei parane, siis teatud aja pärast tuleks see rämps lihtsalt jäädavalt maha matta. Kustutamine on aga juba kiire ja lihtne protsess. Oleks tagumine aeg see tegevus ära õppida. Kui mõelda, siis sel polegi erilist vahet VillaK pakutud kommunaalse liivakastiga. Ja siis asuks materjal kohe artikli läheduses. Ainuke miinus on vast see, et see oleks arutelulehe mittesihipärane kasutamine.

Neivelt: valitsuse plaane on valus vaadata

Kuid arutelulehel oleva teksti saab hiljem arhiveerida. Kõige parem on veel see, kui artiklit ennast ei kustutata, vaid sinna jääb mingi väike osa, mis on OK, näiteks ühelauseline definitsioon. Poolelioleva artikli mall on sellise olukorra kohta, kus artikkel algab ilusti, kestab ilusti ja katkeb siis äkki ootamatult kuskil poole peal, nagu kirjutaja oleks suure kiiruga arvuti juurest minema tormanud ja tagasi tulles enam mitte mäletanud, et üldse kunagi sai midagi alustatud.

Objektiivseid kriteeriume oleks vist raske kokku leppida.

• Он был первым афроамериканцем на посту директора Агентства национальной безопасности, но эту его отличительную черту никто никогда даже не упоминал, потому что политическая партия, которую он поддерживал, решительно не принимала этого во внимание, и его коллеги следовали этому примеру.
• Haiguste liigeste ravi
•  Коммандер.
• Стратмор дал маху.

Minu jaoks on määrav see, kas artiklist tundub olevat lugejale rohkem kasu või kahju. Kui see on väga segane või vale, siis on parem see lugeja silmade eest ära peita. Ühed on segased ja kui neid klaarida ei oska, siis tuleks see artikkel kustutada tõesti.

Sel suvel paar abiellus.

Post navigation

Liina ja Vahur Kersna Vanusevahe: 18 aastat Kersna kohtus endast 18 aastat noorema Liinaga, kui viimane oli veel nooruke ajakirjandust õppiv koolitüdruk. Pärast mõnenädalast tutvust öelnud neiu, et temast saab tulevikus Vahuri naine. Vahurit ja Liinat seob seegi, et mõlemad on sündinud aprilli hakul - Liina 3. Nad kohtusid, kui Munamäel lavastati malevateemalist näitemängu "Muna EÜE ehk viimane kava" Elisa Kolk ja Vahur Valgmaa Vanusevahe: 17 aastat Kõik sai alguse sellest, kui Vahur lisas Elisa Facebookis sõbraks valutab uhist 35 aastat pakkus talle lihtsalt niisama proovimiseks üht oma värsket lugu laulda.

Ja siis… tema esituses tundus see nii perfektne, et mõtlesin kohe, et tema jääb! Mihkel ja Liina Raud Vanusevahe: 19 aastat Muusiku ja saatejuhi Mihkel Raua abikaasa ning lapse ema Liina Raud ütles, et armus oma tulevasse kaasasse sealsamas, "Kolmeraudse" stuudios, keset intervjuud, punasel diivanil. Mihklil on abikaasa Liinaga kaks last, vanem tütar Mirjam ja pesamuna Joosep.

Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 35 – Vikipeedia

Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere Vanusevahe: 15 aastat Evelini sõnul pidurdas ta just vanusevahe tõttu nende suhet päris pikka aega: "Ma ei kahelnud Johanis hetkegi, ta oli minu jaoks täiesti imeline inimene, aga meie vanusevahe on avalikkuse jaoks nii suur.

Selleks, et kumbki osapool ei saaks viidata usuküsimusele, olekski hea võtta kasutusele pilootprojekt. Võtame pooleks aastaks rendile ühe kohalise lennuki ja paneme selle sõitma ainult Tallinna ja Riia vahel.

Ja pileti hinnaks on 38 eurot. Või 35 eurot. Ja organiseerime mugavad bussid lennujaamast kesklinna. Päevas jõuaks see lennuk teha viis-kuus ringi ja vedada ära kaks tuhat reisijat. Ka kiirrongil tuleb läbida turvaväravad.

Nii nagu lennukiga sõidu puhul. Ka selles osas on sõit sarnane. Vaatame, kui palju on kahe tunniga ja sellise hinnaga reisijaid. Olen nõus, et rongiga sõita oleks veidi mugavam, aga hinnatundlikkuse saaks teada. Kui lennukid oleksid kogu aeg täis, siis on äriplaani tegijatel õigus.

Võib-olla mõistetakse pigem vene aktsenti, aga mitte halba inglise aktsenti. Kui eesti keel tahab areneda, tuleb inimesi julgustada seda kasutama ja nii peab iga eesti keele kõneleja saama selle õpetajaks ning olema julgustav ja abivalmis meie — õppijate suhtes.

Aeglasemalt rääkimine, lihtsate sõnade kasutamine ja meie vigadega leppimine oleks tohutult abiks. Mis puudutab kirjalikke materjale, siis on Google Translate ja Google Lens osutunud hindamatuks ning aitavad isegi häälduse õppimisel. Ohud Ma kardan, et kui eesti keele õppimine tehakse Tallinnas elavatele inimestele vabaks valikuks, siis ei püüagi Eestisse elama asujad seda omandada. Aja jooksul kolivad nad ingliskeelsetesse enklaavidesse, kus eesti keelt ei kuule kunagi.

Sildid ja reklaamid kirjutatakse inglise keeles ning see meelitab piirkonda veelgi rohkem ümberasujaid. See rühm otsib meelelahutust inglise keeles ja väldib Eesti ringhäälingut, mis võib viia sotsiaal-kultuurilise lahususe tekkeni.

Aja jooksul võib see viia killustatud ja lõhestunud ühiskonnani ning võib tekitada probleeme sotsiaalse ühtekuuluvustundega. Selle loomulik jätk oleks sel juhul surve loobuda kodakondsuse keeleksami valutab uhist 35 aastat. Lõppude lõpuks, kui keegi on kogu elu Tallinnas elanud, töötanud ja makse maksnud, võib ta tunda, et see on tema ainuke kodu.

Seda hoolimata sellest, et ta ei pruugi kohalikku keelt ja kultuuri väga väärtustada. Muidugi on Eesti sarnases olukorras olnud varemgi.