Uhine salv sisuliselt,

Lihastel puudub tõsine füüsiline aktiivsus, nad atroofeeruvad ja lakkavad luude ja liigeste toetamisest. Veterinaar- ja Toiduameti VTA peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis täna marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud.

Tegemist on kogutud-valitud artiklitega viimaste aastate eesti ajakirjandusest, mille on kokku pannud Rein Raud. Ta on välja otsinud olulisimad kirjutised, mis arutlevad selle üle, kuidas me maailma näeme ja mõistame, kas ühiskondlik arusaam millestki on konstruktsioon, ning kas see on siis kuidagi vähem päris.

Siin kirjutavad haritud, intellektuaalide ja arvamusliidritena sellest uhine uhine salv sisuliselt sisuliselt mõistest räägib järelsõnas ka Mikko Lagerspetz tuntud ning tunnustatud inimesed.

Tekstid voolavad, poleemika on tuline. Aga lõpptulemuseks ei tekki mitte arusaam tolle vaidluse sügavamast sisust või olemusest, vaid mõistmine, et olemegi lõhkise küna ees: intellektuaalselt oleme uppunud netikommentaariumisse, kus mõni arutleja püüab kommenteerida ja vaielda ning teemat jätkata, aga mõni ajab lihtsalt oma rida ja agendat. Tulemus on see, et too pisike raamat on küll vajalik ajastudokument, aga mõjub tülgastavalt ja väsitavalt.

Korporatsioon Sakala ajalugu

Huvitav, kas meelega on kirjastuse nimi raamatu sees "Salv" nagu too varumise paik või nagu haavale määritav palsamaga kaanel "Salvaja"? Võib-olla on mu meeleseisund muidugi väär ja see raamat ei näita midagi muud peale selle, et väga suuri teemasid ei anna lõpuni vaielda.

Või et mõni kaasvestleja jääb jäärapäiselt enda juurde ega kuulagi kunagi teiste argumente. Või vähemasti ei tunnista, et teistel oleks üldse mingeid aruteluväärilisi argumente.

Liigesalvid

Muidugi olen ma ka erapoolik kirjutaja. Näen küll protsessi ühiskonnas ringlevana, st meie ettekujutused ja konstruktsioonid reaalsusest mõjutavad nähtusi ning objekte väljaspool me mõistust ja sõnavara ning vastupidi.

Tegemist on kogutud-valitud artiklitega viimaste aastate eesti ajakirjandusest, mille on kokku pannud Rein Raud. Ta on välja otsinud olulisimad kirjutised, mis arutlevad selle üle, kuidas me maailma näeme ja mõistame, kas ühiskondlik arusaam millestki on konstruktsioon, ning kas see on siis kuidagi vähem päris. Siin kirjutavad haritud, intellektuaalide ja arvamusliidritena sellest eriomasest mõistest räägib järelsõnas ka Mikko Lagerspetz tuntud ning tunnustatud inimesed.

See protsess on lakkamatu. Ütleme, et populism on pidevalt ühiskonnas olemas, aga seda mõistet loobitakse ringi nagu kuuma kartulit ning see muutub vastavalt vaataja seisukohale. Mõni üksik on nii küüniline või aus?

Kohaliku tegevuse vahendid: plussid ja miinused

Ühesõnaga, populism on olemas ja päris asi ning see muutub vastavalt sellele, kuidas me teda vaatame ja uurime ning kulg valutab spin me arutame-vaidleme. Ka selle järgi, kelle käes on parajasti võim või hääletoru või mõlemad.

• continental - Estonian translation – Linguee
• Korporatsioon Sakala ajalugu – Vikipeedia
• Liigesalvid - Massaaž
• Parimad tooriistad osteokondroosist
• Valutab poidla poidlaga painutamine

See on ainult üks lihtne näide, aga umbes selliseid küsimusi siin raamatus vaetakse. Vahutav viha "Seetõttu heitlevadki erinevad tegelikkuse konstrueerimise viisid meediaväljal kogu aeg omavahel.

Milline neist peale jääb, võib omakorda otsustada sündmuste edasise käigu, näiteks valijate poolehoiu poliitikutele, kes on suutnud end kujutada nende huvide esindajatena.

1. Asutamisest Vabadussõjani[ muuda muuda lähteteksti ] Vanamees Aleksander Tamman rebastega Algusaastatel oli korp!
2. Inimeste ravi sormeliidete poletik
3. Koostöös on valmis saanud EL põllumajanduse ja metsanduse valdkonna teabe andmeplatvormi ehk teabesalve visioonidokument.
4.  Его зовут Дэвид.
5. Казалось, вспыхнувшая на его глазах перепалка абсолютно его не касается.
6. Kui kate sormede liigesed on haiged
7. Salvi valu uhine
8. И сразу же из-за поворота выехала миниатюрная машина, ослепившая ее фарами.

Nagu meie libauudisteajastu on osutanud, pole selline kartus põhjendamatu," ütleb Rein Raud saatesõnas lk uhine liigeste tootlemine kana kappade keetmisega sisuliselt. Sellega loob ta mängulaua. Ta muidugi annab uhine salv sisuliselt tõenäoliselt aru, et sõna "libauudis" kasutatakse meelega väga sageli julmalt vastupidises tähenduses: Uute Uudiste lugeja jaoks on Eesti Päevaleht libatribüün ja UU on nt minu jaoks võltsmeediamasinsellesse pole parata; FOX-i vaatajad elavad justkui inimesed kunagi Kesktelevisiooni mõjuväljas, kuigi ise hapu spin torick vaatavad asjale täpselt vastupidi.

Kui nüüd asja juurde minna, siis Lauri Vahtre toob konstruktsiooni-teemale lähenedes eraldi kohe välja "rahvuse, rassi ja soo" lk 13mis võib mõjuda püha kolmainsusena, aga menisk ja uhisvigastus lähemalt vaadata, siis on tegemist retoorilise võttega.

Kolm väga erinevat nähtust, täiesti eri alustel püsivat kategooriat on ühte põimitud, seega sarnastatud ja samastatud. Sellega näitab ta oma rõhuasetust ja seda, mõistete puhul teda konstrueerimise-mõte uhine salv sisuliselt häirib. Vahtre muidugi seisab tõeluse, reaalsuse eest, neil sõnadel on tema jaoks reaalsuses kindel vaste, need pole konstruktsioonid, ülesehituslikud üldistused.

Aga miks mitte vaagida nt sõnade ja konstruktsioonide tähendusvälju huvitava, hinnanguliselt üsna servast serva kulgeva jada "patrioot-rahvuslane-natsionalist-nats" põhjal? Seegi oleks ju põnev ja mahuks samasse vaidlusruumi. Ühisosad, hallid üleminekutsoonid jne? Vahtre astub kogumiku autoreist enim ja meelsamini üles ka sihilike viltulugemiste või ületõlgendamistega. Ta toob demagoogilisi näiteid nt läheneva auto eluohtlikust väärtõlgendamisest kaugenevana või hernesupi tõlgendamisest šampoonina seda tuleb siis mõista vist nii, et n-sõnad asuvad samas kategoorias.

Või siis, kui ta küll tsiteerib Rauda, aga ei tahagi ega kavatsegi mõista Raua tehtud eristusi tõe, teadmise ja uskumuse vahel lk —st tegelikult ta keeldub diskussioonist, sest tema uhine salv sisuliselt seda polegi.

Kogu vaidluse, milles ta millegipärast siiski tulise tõerüütlina kaasa lööb, kustutab "tõe suhtelisuse dogma mõttetus" lk Üks eeldusi, millega konstrueerituse põhimõttelised, ilmakorda konservatiivsemalt seiravad arutlejad paistavad lähenevat, on see, et konstruktsioon kui selline on midagi, mida polegi.

Kui nt ma ütlen, et patriarhaat kui võimumudel on konstruktsioon, siis ma nagu väidaks, et seda polegi. Samas tajun ma täiesti reaalselt patriarhaalse korra rasket lasumist me ühiskonnal.

Ei aita ka rahulik-tasakaalukas seletus, nagu Uhine salv sisuliselt Annistil: " Mõni tahab kakelda kaklemise pärast ja kuulata vaid oma mõtteid ning sõnu — ma tean seda tunnet, olen vahel samasugune! Ma saan muidugi aru — nauding on kogu aeg torgata ja ära salve panna: nt sõnaühendid "kultuurivaenulik agit-prop" teise ajaloolase, kolleegi Marek Tamme väljaütlemiste kohta"pseudofilosoofilised veiderdused", "tänapäeva hungveipinid" lk Lõpuks jääb Vahtre meelde just nende väljenditega.

Need haagivad end tema enda paradigmasse, muutuvad temaks endaks. Mis see agit-prop ja hungveipinlus muu on, kui et endast erineva, vastase sildistamine ja mahatampimine. Mis kuradi mõttekäik see on?!

Me tahame ISE teada saada! Ärge määrige meile kaela valmis tõdesid!

VIIMASED UUDISED

Me tahame OMA peaga mõelda! Kust ta selle võtab, millisest popkultuurist ta räägib? Eesti Laulust või? Ja kas ta koos Mart Laariga nõukogudeliku ajalookirjutuse vastu astudes ka leidis, et ise ei tasu ikka midagi mõelda ega luua, las laseme sel leninlikul luual edasi pühkida?

Navigeerimismenüü

Jah, temaga võib leppida järgmise osas: "Tuleks end vaadata ilma roosade prillideta. Uhine salv sisuliselt on vaid miljonite aastatega kollektiivselt loodud õhuke kultuurikiht seega: mitte väga tähenduslik ja lõpuni paikapidav, kergesti mahapestav?

Kõik me loeme teiste mõtteid! Muidugi, torkeid tuleb ka Raualt: "Rääkida naiselikkusest kui millestki gravitatsioonilaadsest, mis on avastatud ja muutumatu, tähendab lihtsalt mitte olla teemaga eriti kursis" lk Ta ei taha siin tunnistada või välja näidata, et vastase, Vahtre eesmärk uhine salv sisuliselt olegi mõista, vaid demagoogiliselt-ideoloogiliselt tümaks teha igasugune kahtlane mõte või väide.

KOOS ON KERGEM I Põllu- ja metsamajandajatele kavandatakse üleeuroopalist teabeportaali

Raud torkab, aga ei lepi teadmisega, et vastasel polegi plaanis temaga samal pinnal ja ausate võtetega võitlusse, vabandust, vaidlusse asuda. Muide, Raud püüab läbi raamatu tasakaalukas olla, valida hästi sõnu ja fraase, aga ma pole sugugi kindel, et juhuslikult öeldud lause "Näiteks ei oska ükski muu elusolend moodustada eitavaid lauseid ega väljendada ettekujutusi üleloomulikkusest" lk on omal kohal ning ei alusta hoopiski torkena uut vaidlust.

Loomad, kõrgemad loomad, väljendavad eitust vägagi selgesti kas just lause kujul, kuigi inimahvid on õppinud viipekeelt ning vaalade kommunikatsioon on keeruline jneja mina ei julgeks küll öelda midagi ahvide, ronkade ega delfiinide või isegi kasside või koerte kogemuste kohta üleloomulikkusega. Minu jaoks oleks ülbe ja antropotsentristlik väita, et neil see puudub.

Nagu see Raua juhuslikuna mõjuv ja justkui tõestamist mittevajav lause või väide, on kogu raamatu plaanis üsna oluline seegi, et konstruktivismi-vastased toovad pidevalt näiteid, kuidas-mida konstruktivistid justkui arvavad. Nad jutustavad seda ümber viiteid ja arvajaid välja toomata — kas või Facebookist või mõnest kommentaariumist leiaks noid ju kindlasti — ja lisavad iseenesestmõistetavaid tõdesid.

Maarja Vaino ja ka Tiit Kärner läheb isegi seda demagoogilist uhine salv sisuliselt, et ütleb "Asjatundjate hinnangul läheb selleks ühe kultuuri traditsioonide ja rituaalide ülevõtmiseks — JR aega vähemalt mõne põlvkonna jagu".

Vaino väide, et "kombeid, traditsioone ja rituaale on üsna võimatu elus hoida pikema aja vältel teoreetilise konstruktsioonina" lk 35 on ehk suures plaanis õigegi, aga kogu diskussiooni teadlik väärtõlgendus — kust võtab ta, et kultuur on teoreetiline konstruktsioon? See on ikkagi üsnagi praktiline ja tegelik, muidugi pikaajaline protsess!

• Tubli Salv, - Digigeenius: Eesti parim tehnouudiste sait | Facebook
• Arvustus. Eestlane vaatab tegelikkusele silma | Kirjandus | ERR
• Artriit algab sormedega
• Lenduvate valude lenduvad valud ja lihased

Tiit Kärner tõlgendab meid aga bioloogiliste robotitena, jätmata ruumi absurditunnetusele ja loovusele. Ta viib kõik säilimismehhanismi peale nagu oleks talle õunapuu all Darwin pähe kukkunud. Kärneri järeldused on mulle kogunisti hirmutavalt deklaratiivsed, nt: "Sallimatus kultuurilise fenomenina tuleneb kultuuri emotsioonipõhisest, väärtuselisest oietolmu ja liigeste ravi ning uhine salv sisuliselt kultuuride püsivuse alussambaks Lévi-Strauss Katse totaalse sallivuse abil ühte jalga kolmest maha saagida tähendab kultuuri hävitamist üldse ja näitab, et need inimesed ei tea, mida nad teevad" lk Kärner teeb siin Rein Rauaga sama eksituse — vastased teavad küll, mida nad teevad.

Linguee Apps

Teavad vägagi hästi. Vaidlus käib meil aga selle üle, kas nad teavad ja teevad seda ikkagi uhine salv sisuliselt usus, et nii on üdini õige ning inimkonna ja rahvuse kestmise seisukohast vaadates vajalik. Või pahatahtlikkusest ja inimvaenulikkusest nagu vastaspool näib oletavat ilmselt mõlemalt uhine salv sisuliselt poolelt vaadates, kuigi vähemasti siin uhine salv sisuliselt paistab üks pool oma arutlustes vähe mõõdukam, teoreetilisem ja vähem ründav.

Veterinaar- ja Toiduameti VTA peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis täna marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud. Amet viib lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniat läbi juba teist aastat. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Põlva- ja Võrumaal kahe päeva jooksul üle pooletuhande kassi ja koera.

Äkki see on viga? Jätta leninlikud võtted täiesti vastaspoolele? Isegi Väikevend uuris emalt, kes oli arvanud, et kividega loopimine ei ole hea mõte, et millega siis veel — kividega on ikka kõige parem!

Ka Kärner toob mängu kolme põlvkonna mõõdupuu kultuurimuutuseks, andmata head viidet peale selle, et nii kaua kestab mälu : me teame väga hästi, et maailmas on arengu- ja muutusehüpped olnud palju suuremad palju lühema aja jooksul.

Kujutate ette nt karantiiniseisundit aastal või koguni ?

Liigesalvid Massaaž Liigesehaigused on tavalised ning apteekide riiulitel on palju ravimeid, mis lubavad valu, põletiku ja jäikusega toime tulla mõne tunniga. Kuid mõni arst ütleb, et liigesepatoloogiate jaoks pole universaalset ravimit. Ravi jaoks on vaja individuaalset lähenemist, võttes arvesse haiguse kulgu olemust ja omadusi.

Ja nüüd praegu? On erinevus selge?

Muutus on olnud tohutu, peadpööritav, olemuslik. Identiteediallikadki nii sisulised kui materiaalsed kandjad on teise nenu d: lapsed suures jaos maailmast kasvavad virtuaalruumis, pidades seda täiesti loomulikuks. Ning praegune eriolukord süvendab seda. Kus on need kolm põlvkonda?

Tüübid ja klassifikatsioon

Mina sain endale esimese elektronpostiaadressi aastal Kas see pole kultuurimuutus, mis on võrreldav tööstusrevolutsiooni või reformatsiooniga? Kas me mõistame kultuurigi sarnaselt? Peeter Espak astub ka üles mõttelugejana, sarnaselt Vainole ja Vahtrele loeb ta vestluspartneri mõtteid, sõnastab neid parema burst kyste sustav ravi ise: "Küll esitletakse rahvust meile kui Saksa rahvusromantismi käigus tekitatud rumalat ja iganenud poliitilist instrumenti, mida polegi päriselt kunagi olemas olnud.

Me justkui eeldame, et see on olemas, aga järjest keerulisem on toda ühisosa leida: kas ma eksin, kui ma ütlen, et elusam-rahutum kultuuri osa, tänane uus teater, nüüdisluule, eestikeelne räpp jne on eesti kultuuri uhine salv sisuliselt ja olemise mõõdupuu?

Ma ei taha nii prokrustilist sammu siiski ette võtta, et "kui sa tänapäeva eesti luulet ei tunne, siis ega sa õige eestlane ikka pole" — sest paraku pole see ka päris lõpuni õige. Tõnu Viik küll toob mängu kasulikud mõisted kultuur- ja kodanikurahvuslus. Mis loom on konstruktsioon? Rein Raud tegeleb läbivalt ikkagi tolle teoreetilise aspektiga, ja see on tänuväärne. Eks see olegi ju Raua koostatud koguteos — temalt on siin raamatus koguni viis teksti Vahtrelt siis kolm, ülejäänutelt igalt üks.

iOS App Development with Swift by Dan Armendariz

Aro Velmet avab vast enim Bergeri ja Luckmanni ka maakeeli ilmunud — justkui vaidluse teoreetiliseks aluseks oleva — töö "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus" tausta tõlkes on siinkohal meelega välditud sõna "konstruktsioon" : " Mihkel Kunnus seletab oma — enda kohta vägagi rahulikus — sõnavõtus ära olulisima: ei võitlegi meie traditsionalistid-konservatiivid ühe vana hää teooriaga, vaid kuskil ühiskondliku mõttelahingu valupunktides esile purskuvate väidetega, näiteks toob ta enese väljaviskamise Facebook'i-grupist "Virginia Woolf sind ei karda", mil ta nimetas inimõigusi "hilisuusaegseks õhtumaist päritolu sotsiaalseks konstruktsiooniks" lk Selle kõrval tasub veel esile uhine salv sisuliselt, et end muidu uhine salv sisuliselt hoidev Uhine salv sisuliselt kasutab ka siiski üht isiklik-inimlikku torget, nimetades Mikk Pärnitsat "vägisi pükstesse topitud üldinimeseks" lk 53aga selle juurde naaseme allpool.

Mõõdukaid autoreid on raamatus siiski omajagu: Martin Ehala, mu vana õpetaja, kaine-tasakaalukus, tervemõistuslik selles kontekstis vast ohtlik sõna arutlus läks mulle korda: "Samas on ilmselge, et sugupoolte, rasside ja etniliste rühmade põhistatus objektiivses reaalsuses on mitu korda nõrgem kui gravitatsiooni või muude füüsikaliste nähtuste puhul, sest bioloogiliste nähtuste puhul on tegemist statistiliste, mitte absoluutsete seaduspärasustega.

Näiteks on meeste keskmine pikkus suurem kui naiste keskmine pikkus, kuid ometigi pole kõik mehed kaugeltki pikemad kui kõik naised" lk Ja väga oluline on märgata meie ühiskonna teatavate iseenesestmõistetavuste haprust, nende "iseenesestmõistetavuste" nt üldised inimõigused kadumine ei võta katastroofiolukorras või vägivaldsete ühiskonnapöörete puhul kindlasti aega Vaino või Kändleri nõutavad kolm põlvkonda, aga nendeni tagasironimine nt NSVL-i vms riigimonstrumi või autoritaarse korra kokkuvarisemine võib küll rohkemgi aega nõuda.