Polvede tottu
Kihtrünkpilved Sc , hall ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike. Ka kihtrünkpilvedele on see iseloomulik.
Kôik ülemised pilved koosnevad jääkristallikestest, mis tekivad väga madala temperatuuri tõttu veeauru sublimeerimisel.
Need on valged, heledad pilved, millest Päike, Kuu ja heledad tähed paistavad läbi; taeval on kahvatu sinise piimja varjundiga värvus. Ülemised pilved ei anna sademeid. Kiudpilved Ci on välimuselt õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi. Mõnikord nimetataksegi sulgpilvedeks. Ci alus on keskmistel laiustel km, troopikas suuremal kõrgusel; Arktikas laskuvad maapinnale lähemale.
Edaspidi anname aluse kõrguse ainult keskmiste geograafiliste laiuste kohta. Kiudrünkpilved Cc kujutavad heledaid väikeste pilvetükkide kobaraid, mis meenutavad lambavilla või vatitükikeste kobaraid taevas. Nende aluse kõrgus on km, paksus m.
Kiudkihtpilved Cs on hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa sageli kogu taeva. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Aluse kõrgus samuti km, paksus meetrist kuni mõne polvede tottu.
Kiudrünkpilved
Keskmised pilved aluse kõrgus km. Keskmised pilved paiknevad troposfääri keskmises osas, kus ka soojal aastaajal temperatuur on sageli alla 0 C ja seetôttu pilved koosnevad jääkristallidest ja veepiisakestest segapilvedharva on nad vesipilved.
Veesisaldus on väike mõni kümnendik kuna koik liigesed kulvavad kuupmeetri kohta ; tavaliselt sademeid ei anna. Polvede tottu võib talvel maapinnale jõuda kergeid lumehelbeid. Keskmiste pilvede hulka kuulub 2 põhiliiki.
Kõrgrünkpilved Ac kujutavad valgeid, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobaraid, mille vahelt paistab sinine taevas läbi. Ac aluse kõrgus km, paksus 0,7 km. Kõrgkihtpilved As on enam-vähem ühtlane hall-sinaka varjundiga pilvekiht, mis katab suurema osa või kogu taeva. Selle aluse kõrgus on km, paksus km.
Päikese otsekiirgus ei jõua maapinnale ja seetõttu puudub variküll aga on Päikese asukoht tajutav heleda laiguna pilves. Alumised pilved alus madalamal kui 2 km on paksud meetrist kuni mõne km-ni tumedad pilved, millest Päike ei paista läbi.
- Erilised pilved |Riigi Ilmateenistus
- Kiudrünkpilved – Vikipeedia
- Balsami liigeste jaoks
- Pilvede klassifikatsioon ja põhiliigid
Koostiselt on need enamasti vesi- või segapilved, harvem jääpilved. Soodsatel tingimustel vihmasaju ajal, kui Päike on madalamal kui 42 o ja asub vaatleja selja taga on näha vikerkaart. Alumiste pilvede hulka kuuluvad 3 põhiliiki: VI. Kihtrünkpilved Schall ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike.
Pilvede kool
Sc aluse kõrgus 0,5 km, paksus 0,8 km. Sademeid tavaliselt ei anna. Kihtpilved St on kaunis ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või sageli kogu taeva. St aluse kõrgus 0,1- 0,7 km, paksus 0,8 km. Polvede tottu annavad suvel uduvihma, külmal ajal kerget lund.
Kihtsajupilved Ns on paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt on Ns segapilved, harvem vesi- või jääpilved. Ns aluse kõrgus 0, km, paksus umbes 1 km. Saju ajal on näha madalaid ja kiiresti liikuvaid rebenenud pilvetükke. Vertikaalselt arenevad pilved tekivad sooja ja niiske õhu vertikaalsel tõusmisel, mille puhul õhk jahtub adiabaatiliselt.
Nimetatakse ka konvektsioonipilvedeks. Need pilved paiknevad kogu troposfääri ulatuses alates mõnesajast meetrist kuni troposfääri ülemise piirini.
Pilv – Vikipeedia
Koostiselt on need pilved nii vesi- ja jääpilved kui ka segapilved. Vertikaalselt arenevate pilvede hulka kuulub 2 põhiliiki: IX. Rünkpilved Cu on üldiselt polvede tottu suuremad pilverünkad, mille tipp ja päikesepoolne külg on säravalt hele, alus aga polvede tottu ja tume.
Kujult meenutavad torne või teravatipulisi mägesid. Nende alus paikneb 0,5 km kõrgusel, paksus ulatub mõnesajast meetrist kuni mõne km-ni. Keskmistel ja suurematel laiustel Cu sademeid ei anna. Rünksajupilved Cb on juba võimsate tõusvate õhuvoolude edasiarenemise tõttu suureks kasvanud võimsad pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva.
Pilvede all - Saated - Kanal 2
Maapinnalt näeme nende tumesinist alust, mis paikneb 0, km kõrgusel, paksus on mitu km, ülemine tipp võib ulatuda tropopausini. Nende veesisaldus on suur mitu grammi kuupmeetri kohta ja annavad jämedapiisalist hoogvihma, millele sageli kaasneb äike seepärast nimetatkse neid ka äikesepilvedeks.
Cu ja Cb äratundmine ei tee tavaliselt raskusi, teiste liikide määramiseks tuleb kasutada pilvede atlast.