Kuidas tugevdada kuunarliidet parast vigastusi
Õla fikseerimine elastse sidemega Kuidas õlaliigese sidemega siduda? Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Minimaalselt neli ringi tehakse sidemega. Spike-dressing toimub järk-järgult Sellise sideme pealekandmist saab teostada ainult pärast seda, kui kaenlasse on asetatud pehme vatt või marli, mille järel kahjustatud käsi on painutatud nurga all , surutud rindkere piirkonda ja painutatud küünarnukis.. Reisijavedu vähenes alates eriolukorra väljakuulutamisest ning katkestati täielikult seoses Soome riigi otsusega. Voldi salli ülaosa nii, et see oleks sideme kujul.
Fotokoopia Pärnu Muuseumi kogust. Teise maailmasõja järel asusid mõisas ja selle ümbruses Nõukogude sõjaväelennuvälja rajatised, mis hõlmasid suure maa-ala Sauga jõe alamjooksu vasakkaldast jõe ja uue Tallinna maantee vahel. Laura Kipperi ja Aldur Vungi koostatud õiendis oli eraldi rõhutatud privileege ja kandeid, mille järgi mõis aastatel — kuulus Pärnu linnale.
Kuid rahva mälus vajab tekkinud lünk samuti täitmist. Taastamist vajab ajalooline pärimus Nendest moodustati Lihula komtuurkond, mis jäi endiselt Saare-Lääne piiskopkonna vaimuliku diötseesi osaks. Pärast komtuurkonna likvideerimist Sauga mõisa territoorium paiknes Sauga jõe vasakul kaldal piiskopkonna Korbe Pärnu-Jaagupi kihelkonnast kuni Pärnu jõe ja Rääma rabani. Ordumõisa funktsioon ei olnud ilmselt vaid majanduslik, vähemasti aastatel —47 mõisa hallanud orduvend Johann van Ghoer on kandnud tiitlit Saksa Ordu Sauga foogt.
Õlasidemete tüübid
Sauga foogti koostöö Saare-Lääne piiskopkonna võimudega oli nimetatud ametimehe puhul väljaspool kahtlust, sest naabruses asuva piiskopilinna Vana-Pärnu linnafoogtiks oli tema vend Bartholomeus.
Militaarordu foogtid olid tavaliselt paigutatud ordu sõjalistesse tugipunktidesse, kus elas ka teisi orduvendi. Ilmselt asus keskaegse ordumõisa kindlustatud peahoone koos abihoonetega Sauga jõe kaldal ja turvas nii jõeteed kui maanteid, mis ühendasid piiskopi poolt Sauga linnamõisa moodustamine Enne Liivi sõda Pärnul linnamõisu ei olnud. Ometi pidas kogukond niisuguseid valdusi väga ihaldusväärseks.
Näiteks Ja kui ordumeister Wolter v. Plettenberg selle üleandmise otsustas, ei mallatud ära oodata küla piiride väljaselgitamiseks ja valduse üleandmiseks ette nähtud kümneaastast viiteaega, vaid tõsteti toimingute kiirendamise küsimus esile Liivimaa maapäeval.
Neli aastakümmet hiljem oli eesmärk saada Pärnule Saksa Ordu Liivimaa haru likvideerimise käigus Poola kuninga otsustusalasse jäänud Sauga ordumõis.
Sideme kinnitamine
Mõisa hooned olid septembris Vana-Pärnut rüüstanud venelased küll maha põletanud, kuid sama olukord valitses kogu ümbruskonnas. Protestantide linna võimalust katoliiklikult kuningalt armuande saada pidi tugevdama delegaatide valik. Eaka eksbürgermeistri Nicolaus Barenfeldti endine Liivi ordumeistri sekretär kõrval lähetati Vilniusesse Steffanus Vetter, kes polnud isegi rae liige, kuid oli viimase Saare-Lääne piiskopi teenistuses katoliiklaseks jäänud.
Poola kuninga poolt Pärnule antud mõisa andsid aga Rootsi võimu esindajad pärast linna peatset alistumist juunis viimasele Uus-Pärnu ordukomtuurile Rutger Wulffile, kes ei õhutanud poolakaid teeninud garnisoni vastupanule ilmselt kuigi innukalt erinevalt endisest Järva foogtist, kelle rootslased vangistasid ja sai tasuks peale mõisa ka ühe maja linnas. Linna valduste laienemine Pärnust tähtsat sõjalist tugipunkti kujundav Rootsi võim otsustas linnale maavaldused tagasi kuidas tugevdada kuunarliidet parast vigastusi ja neid isegi laiendada.
Suurimaks neist jäi ka uutes oludes Sauga, mis kinnistati linnale 7. Kuninga annetatud valduste kõrval ostis linn Sauga mõisa suure territooriumi tõttu moodustati selle osades omaette funktsioneerivad majandusüksused ehk karjamõisad.
Sauga mõisa selleaegse hoonestuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Need ehitused ei ole säilinud.
Sauga linnamõis teenis sajandeid Pärnu kodanike huve ja kasvatas linnale kenakest tulu
Vanim säilinud asendiplaan mõisa hoonetest on pärit Sellest ajast püsisid mõisa likvideerimiseni samal kohal sealaut, põhukuur, kupja maja ja puutöötuba. Ümber ehitati Ülejäänud nüüdse linna territooriumil paiknenud hooned sellest ajast on hävinud. Ainult Ilmselt puidust seintega vana peahoone ehitusmaterjali pakuti Uus peahoone püstitati Ühekorruselist hoonet ilmestab kolmnurkse viiluga kahekorruseline keskosa, mille alumise osa muudab ruumiliseks kolme avaga kaaristu.
Linnamõisa rentnikud Varaseim nimeliselt teadaolev Sauga linnamõisa rentnik on Pärnu bürgermeistri poeg, Rootsi armee kapten Johann Peters, kes rentis magistraadi käest mõisa aastail Pärast Petersi surma tegutses vähe aega mõisa rentnikuna edasi tema lesk Anna Margarethe. Peper võis Riiast Pärnusse tulla näiteks seetõttu, et jätkata parima võimaliku hariduse andmist oma pojale Johann Joachimile, kes pärast maineka Riia gümnaasiumi lõpetamist õppis aastatel Pärnu akadeemias ehk ülikoolis.
Sealjuures ei pidanud nad elama sugugi kitsikuses, sest hilisem raeliige ja kammerhärra J. Peper pidi õpingud katkestama ja luterlikust akadeemiast lahkuma oma eriti edeva ja moodsa punase hõbetikanditega kuue kandmisest tingitud skandaali tõttu.
Kuid ka õpingud välismaal olid noorele Peperile taskukohased. Sauga linnamõisa rentnikuks on Kõige raskem oli mõisa renditulu saada siis, kui Katariina II reformi tulemusena valitses oma aja kohta demokraatlik linnaduuma ja rael oli vaid kohtufunktsioon.
Ligi kuidas tugevdada kuunarliidet parast vigastusi kuud pärast vana raekorralduse taastamist pidid kassakolleegium ja raad alustama protsessi linnaduuma poolt rentnikuks võetud tsaariametniku titulaarnõunik Daniel Gottlieb Suckniga, kes talle väga soodsatel tingimustel renditud mõisa paarisajarublast rendiraha maksma ei vaevunud ja tasus selle suhteliselt väikese summa alles kümme aastat hiljem.
Selle aja sees on ta 45 paberrubla eest ostnud üles Surju mõisa pandi ja andnud oma lesestunud tütrele 32 hõberubla, mille pandiks jäi Uulu mõis.
Õlasidemete tüübid
Sealjuures elas seal kokku linnamõisate talupojast tervelt Edaspidi said mõisnikeks ka madalamast soost ettevõtjad, kes mõisa majandada suutsid. Baueri pikaajaline rendileping läks ilmselt pärijate vahendusel üle uuele Audru parunile Adolf Pilar von Pilchaule. See sakslaste poolt maailmasõja ajal kokkuklopsitud Balti hertsogiriigi valitsusjuht oli Sauga linnamõisa rentnik Põllumajanduse allakäik Eesti Vabariigi algusajaks oli Sauga mõisast eraldatud juba kuus autonoomset majandusüksust: Jänesselja, Kambi, Berlii ehk Pärli, Räägu, Sanga ning Ullaste karjamõis.
Neid võidi rendile anda ka eraldi. Esmajoones oli Pärnu linnavalitsusel kavas alustada mõisa maade väljarentimist linnaelanikele.
Teiseks oli linnavalitsusel plaan anda osa maast sõjaväe kasutada. Mõisasüda pidi aga jääma linna enda kätte ja seda kasutatama linna hoolekandeasutustele nagu haigla, vaestemaja piima saamiseks.
Tagasikerimine
Sauga mõisa majandamist nägi linn üldiselt positiivselt: tööjõud on olemas, põllurammu linna lähedal külluses, kõrge Rääma raba läheduses ning mõis ise vaid kaks versta linnast.
Haritud põldude suurus oli üle vakamaa, maa kogusuurus 16 vakamaad. Peahoones kavatseti alustada ka koolihariduse andmist. Vastavalt Ajutise Valitsuse määrusele, mis oli tingitud Eestis üldiselt levivast mõisate korratust majapidamisest ja laastamisest, asus vastloodud Eesti riik neid kõiki ja sealjuures linnamõisu haldama.
Aastail oli Sauga-Kambi mõis hoolekandemõis ehk selle valitsejaks oli riik, kuid kasum läks omanikele. Linnavalitsust volitati otsima sinna eesti mõisavalitseja. Kuidas tugevdada kuunarliidet parast vigastusi 13 mandaati omav Baltisaksa partei DBP pani ette rentida mõis välja endisele ja kaheldamatult võimekale rentnikule, kuid hääletamisel oli volikogu enamus häältega koos linna juhtinud sotsialistide liiduga poliitiliselt vastuvõetamatu parun Pilar von Pilchau vastu.
Linnamõis läks uute valitsejate käe all kohe kahjumisse ja Loomulikult sõltus kasum sõlmitud rendilepingutest ja veel Pärast hoolekandemõisa staatusest vabanemist eraldas linn Sauga mõisale 1,2 miljonit marka krediiti ja valis uueks mõisavalitsejaks Jaan Kurmi, kes pidas seda ametit Karja suurus oli 22 hobust ja 72 lehma. Samal aastal arutleti kanakasvatuse tulususe üle Sauga mõisas, kuid plaanid jäid vaid paberile.
Sauga mõisa peamiseks tegevusalaks jäigi linna asutuste lasteaed, haigla, vanadekodu varustamine piimaga, ülejääk läks linnaelanikele müügiks. Samal ajal kui kahanes linnamõisa kahjum, vähenes ka põllumajanduslik tegevus.
Navigeerimismenüü
Veel Jaan Kurmi eestvõttel arendati saadusi töötlevat mõisamajandust: Mõisavalitseja oli samal ajal rentnikuks Jänesselja karjamõisas, ta arendas loomulikult tegevust ka selles piirkonnas ja Rääma rabasse ehitati mõisa turbakuur.
Eesti linnavalitsuse vähest huvi põllumajanduse vastu näitas Sealjuures ei olnud Pärnu linnavalitsuse kava aerodroomi haritavale maale rajada Eesti kontekstis sugugi ainulaadne. Aeronautika tõus ja langus Kuigi alguses oli juttu vaid x meetri suurusest platsist, sai sellest siiski alguse traditsioonilise mõisamajanduse vääramatu muutumine. Sauga mõisa põldudele rajatud lennuväli oli peamine põhjus, miks okupatsiooniväed mõisa Teises maailmasõjas üle võtsid ja sõjalennuväebaasiks muutsid.
Taeise maailmasõja järgselt asetsesid mõisas ja selle ümbruses Nõukogude sõjaväelennuvälja rajatised, mis hõlmasid suure territooriumi Sauga jõe alamjooksu vasakkaldast jõe ja uue Tallinna maantee vahel. Kuni Nõukogude armeelt ülevõtmiseni Eesti Vabariigi taastamise käigus on endise mõisa alal toimunud tegevus seotud nii kuidas tugevdada kuunarliidet parast vigastusi kui mürareostusega, rääkimata siinkohal emotsionaalsest reostusest.
- Õlarihm - Radikuliit April
- Teatud tüüpi sidemed, nagu näiteks rätikusside, on ette nähtud hädaolukorras fikseerimiseks, kui käes pole muud kui tavaline kangas.
Selle tarvis on ette valmistatud Loode-Pärnu tööstusküla planeering. Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor.