Hurt harja ehitamiseks

Täitku siis armsad lugejad lahkeste minu soowi. Sest arwan esiotsa juhatuseks küll olewat.

Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele Jakob Hurt Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele Ju mõnikord olen mina awalikult ajalehtede läbi armsaid suguwendi palunud, mind Eesti uurimiste põllul materjaali korjamisega lahkeste aidata ja minu palumine ei ole ial asjata olnud. Mitmelt poolt on mulle kaunid korjandusi saadetud, laulusid, wanusõnu, hurt harja ehitamiseks, wanu juttusid, teadusi rahwa kombetest ia pruukidest.

Kõiki, kes mind nõnda rõõmustanud ja Eesti muinasteaduse ülesehitamist toetanud, tänan siin awalikult ja südamelikult. Tänuwäärilist tööd on mitmelt poolt tehtud, aga weel ärksamat ja hoolsamat tööd tuleb teha, et meie esiwanemate elupilt täielikult ja nägusalt igamehe silmade ette wõiks tõusta ja ajaloo tundmiseks kindlaks mälestuseks seisma jääda.

Sellepärast palun mina uueste armsaid Eesti wendi ja õdesid, igasuguse wanawara korjamises mitte lõdwaks jääda, waid elawaste tööd teha. Seda tööd wõib laialt teha ja sest wõib palju inimesi osa wõtta.

Ühtlasi on hurt harja ehitamiseks töö üks isamaa kohus. Meie langeme kange laituse alla, kui selle kohuse ära unustame ja järeltulijad põlwed saamad hurt harja ehitamiseks weel enam hurt harja ehitamiseks alla mõistma.

Nüüd on wana aja tunnistusi weel kauniste saada. Sellepärast korjakem neid anesteetikumi salvi liigeste ostmiseks. Kes oma korjandusi ja kirjutusi minu kätte hurt harja ehitamiseks saata, neid tänan juba ette ära ja wõin tõotada, et nende kaastöö kasulikult ja teaduslikult saab pruugitud.

Palun siis mind uuesti rõõmustada ja Eesti uurimist edendada. Minu Esimene palwe käib Eestikeele kohta. Üks keel saab siis alles täieste tutwaks ja selgeks, kui tema murdeid ehk külade ja kihelkondade kõnewiisi hästi tuntakse. Teaduslikuks keeleuurimiseks on murrete tundmist hädaste hurt harja ehitamiseks ja otse murretes on palju teaduse tuuma. Eestikeele murrete uurimine ei ole weel kaugele jõudnud, meil tuleb weel palju tööd teha, enne kui täielise Eestikeele murrete pildi ja kaardi wõime teha ja keeleuurimise põllul muunde kõrwa astuda.

Küll on mull enesel ka selle kirjatöö kohta pitka ajaga mõndagi materjaali korjatud, aga abi ehk mesi liigeste ravi on weel hädaste tarwis. See abi wõib wäga sündsaste ja mõjusaste nõnda näidatud saada, et igas kihelkonnas ehk iseäralises murdepiiris wallas Eestlaste maal üks kirjatükk üles kirjutatakse, täieste ja koguni kohalises murdes, kirjakeele pääle waatamata ja sellest segamata.

Käsikirjas olgu see kirjatükk umbselt kaks poognat suur. Kõige sündsamaks sisuks kirjatükile on mõni wana ennemuistne jutt ehk lühemaid mitu, kuni mõõt wälja tuleb.

Kirja pandud jutustus saadetagu lahkeste minu kätte, mina sean siis kõik teadusliku põhjuste järele kokku ja walmistan raamatule teadusliku kuue. Niisugune ühine töö saab meie emakeele hurt harja ehitamiseks ja tundmiseks palju kasu saatma ja sellepärast loodan kindlaste, et armsad suguwennad minu palumist mitte tähele panemata ei jäta.

Et murrete kirjutamiseks eeskirju ehk näitusi tarwis on, siis tähendan siia mõne juhatuse üles. Kus pitkad wokaalid segased ehk murtud on, sääl kirjutatagu nad nende kahe häälega kõrwu, millest nad näikse kokku pandud olewat. Ae ja ai, oe ja oi, o, õ ja ö wahel tehtagu selge wahe ja kirjutatagu täieste nõnda, kuda kihelkonnas räägitakse. Niisamati pandagu ka konsonantide wahe täieste tähele ja kirja.

Mõnes kohas öeldakse saab, mõnes jälle saap. Wõrulane ütleb akan, Tallinnamaal räägitakse agan j. Häälte kokkukõla, mis teadusemehed "wokaalide harmoniks" kutsuwad, tähendatagu ilusaste ära, kui seda kihelkonnas pruugitakse.

Wõiks ka punkti silbi alla, nimelt wokaali alla panna õndsa O. Masingu kombel: ạrst, kạst j.

Lõunapoolsed murded panewad mõnikord sõna lõppu wokaali taha iseäralise kurguhääle, nimelt paljuse nominatiiwis, aga ka muidu mitmes kohas. Üleüldse kirjutatagu sõna wormid täieste nõnda kuda külamurre räägib. Oskab keegi kolmandamat häälte astet ehk rasket rõhku ka kudagi ära tähendada, siis tehku tema seda. Sest arwan esiotsa juhatuseks küll olewat. Täitku siis armsad lugejad lahkeste minu soowi. Hurt harja ehitamiseks numbris panen teise hurt harja ehitamiseks palumise ette.

Hurt harja ehitamiseks keegi muidu weel mõne teaduse omast murdest juure, lisa kombel, siis wõetakse see tänuga wasta. Palun teisi auusaid Eesti seitungite toimetusi ka, seda minu palwet ehk kirjutust omas lehes ära trükkida. Oma esimese palwe panin ma iseäranis neile ette, kes kirjatööga enam on harjunud, nimelt ka meie emakeele iseloomu terawamine tähele on pannud. Aga minu praegune Tõine palwe astub kõikide ette, kes iganes sulge oskawad pruukida, oma rahwast tunnewad ja meie wana-aja tundmiseks terakesi kokku tahawad kanda.

Lühidelt kokku wõttes ütlen: Mina palun armsaid lugijaid, igasuguseid rahwamälestusi ehk wanawara, mis esiwanemate elust tunnistust annawad, paberisse panna ja lahkeste minu kätte saata. Olgu teadus mõnel ehk mõnikord ka pisukene, tõiste hulgas wõib ta wäga täht­saks tõusta, nagu näutu kiilukene mõnikord suurt ehituse kiwi kinnitab. Pisukestest liiwaterakestest on kõrged hurt harja ehitamiseks loodud; nõnda ehitab ka uurija inimese waim teaduse tera­kestest kauni ja nägusa teaduse templi üles.

Mida enam materjaali kokku on kantud, seda julgem ja rõõmsam on lootus, et ehitus kõlblik saab olema. Et armas lugija selgemine ära wõiks näha, hurt harja ehitamiseks ma palun, ja siis enese kohta otsuse teha, kudas tema omalt poolt isamaa­ teadusetööd wõib aidata, siis panen laiema plaani ette.

Eesti muinasaja tundmiseks on wäga tähtsad: I. Eestirahwa ennemuistsed jutud. Neid on rahwasuus nii palju, et seda, mis senni ju on kirja pandud, paljalt korjamise alustuseks wõib arwata. Suurem wara on weel kõik wälja kaewamata. Eestirahwa wanadsõnad ehk tarkuse terad. Eestirahwa wanad mõistatused. Wanu sõnu ja mõistatusi on õnnis uurija Dr.

Wiedemann kauni hulga kogunud ja trükki pannud, aga ka neid on rahwasuus palju enam olemas. Wanad kombed ja pruugid. Wana rahwausk ja ebausk.

Kahest wiimsest materjaalist on mitmed auuwäärt uuri­jad, nimelt Dr. Kreutzwald ja Dr. Wiedemann küll ka mõn­dagi juba üles pannud ja teaduse walge ette toonud, aga kui ligemalt nende ülespanekutega tutwaks oled saanud, näed pea, et üksi järi puudusi ehk aukusid leiad, mis täitmata.

Muidugi ei ütle seda mina kudagi nimetatud meeste töö ehk auu alandamiseks — nad on kadumata tööd teinud, — waid ma tahan aga elawaste meele tuletada, kudas meie kohus on, nende põhja pääl edasi ehitada ja mitte suikuma ehk tuimaks jääda.

Riigiasutused ootavad tarneraskustesse takerdunud kirurgilisi maske

Üks mees ei jõua siin ial kõik ära teha, otse sellepärast on tarwis, et igamees jõudu mööda tööst osa wõtab. Wäga hurt harja ehitamiseks oleks ja saaks wägewaste isamaa uurimise tööd aitama, kui kaht järgmist nõuu wastu wõetakse ja täi­detakse: Esiteks.

• Jakob Hurt | Uued ja kasutatud raamatud ∣ Raamatukoi
•  - Мидж зло посмотрела на него и протянула руку.
• Avalikud teadaanded > Kesklinna veebileht > Tallinn
• Энсей Танкадо всучил вам Северную Дакоту, так как он знал, что вы начнете искать.
• Rahvusliku liikumise suurlõhe ja Jakob Hurt | Uued ja kasutatud raamatud ∣ Raamatukoi

Armas lugija käigu kuus ülemal seiswat punkti läbi ja kirjutagu kõik üles, mis tema neist teab, senni kuulnud ja tähele pannud, ilma et temal tarwis oleks senna tänna küsima ja kuulama hakata. Mina wõin ette julge olla, et iga Eestlane nõnda kauni lisa wana-aja tundmiseks kokku wõib panna.

Mitmelt poolt kokku tulnud materjaalid täiendawad ükstõist ja saadawad tõiste hulgas suurt kasu.

• Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele – Vikitekstid
• Roosikrantsi tn 8a kinnistu detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalik menetlus -
• Lood Vanpaganast
• Eesti Kümned riigiasutused on jännis hangitud maskide kättesaamisega, sest tarnija pole suutnud maske õigeks ajaks nendeni toimetada.
• Riigiasutused ootavad tarneraskustesse takerdunud kirurgilisi maske | Eesti | ERR

Ehk tõiseks. Keegi wõtab ühe ehk ainult paari ülemal seiswaist punktidest iseäranis uurimise kombel käsile, teeb selle üksiku põllu pääl iseäranis hoolega tööd, küsib, kuu­lab, korjab muunde käest ja püüab oma wäljawalitud põldu nii laialt ja sügawalt ära arida kui iganes wõimalik. See kombe sünnib iseäranis nooremaile, kes nobedamad ja omas elus lahtisemad on kui wanemad inimesed. Tõusku siis õige palju noori wendi ja õdesid, kes sell kombel kindla uurimise asja käsile wõtawad ja wana-aja tundmist kaswatawad kas mõne tähtsa laulude- wõi wanasõnade- wõi juttude- mõistatustekoguga wõi mõne muu tähtsa korjandusega.

Wana laulude kohta tuleb iseäranis tähendada, et nende wiimne korjamise aeg praegu käes on. Üks inimese iga weel edasi, siis ei saa neid rahwasuust enam ühtainust leitama.

Ennewanast lauldi neid igal pool Eestlaste maal igasuguses elu olemises, nagu nüüdki weel Setumaal, aga hurt harja ehitamiseks on Eestis ja Liiwis endine wana rahwalaul kustunud.

Uuema aja waim on neile suretawaks katkuks saanud. Siiski on weel wanemaid inimesi leida, nimelt naesterahwaid, kes wana laulude sõnu oskawad ja ette wõiwad ütelda. Nende suust korjatagu weel, mis wanast ja ülitähtsast esiwanemate waimuwarast meie päewini on ulatunud.

Mõnes kohas on wiimse wiietõistkümne aasta sees wanu laulusid wäga hoolsaste korjatud, aga on ka jälle kihelkonde hulga kaupa, kus keegi ennast nende pärast ei ole liigutanudki. Otepää ja Rõngu hurt harja ehitamiseks uuriti küll tõe meelega läbi, aga saak oli kehwa.

Aga wane­mast ajast on Kadrina kihelkonnast üks kaunis laulude kogu Tallinas olemas, mis endine Kadrina õpetaja A. Knüpffer on korjanud. Muidu ei tea mina praegu suuremaid kogusid kustki olemas. Meie näeme, et weel hulga kaupa terwid kihelkonde igas maakonnas on, kus laulusid mitte hurt harja ehitamiseks ei ole otsitud. Needki kihelkonnad ei wõi ommeti tuima tunnistuse ja kurwa mälestu­se hurt harja ehitamiseks jääda järeltulewa põlwedele.

Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele

Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja terawaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud lau­lawad ehk ette ütlewad; üleskirjutaja ei pea hurt harja ehitamiseks muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusewääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline.

Teaduse põllul on tema materjaal sedawiisi hinnast kahetsemisewäärt jau kautanud. Niisamati on wäga kahetseda, et ta neid rahwa­laulusid, milledest ta oma Kalewipoja lõi, mitte nende algu­päralises mundris alale ei ole hoidnud ja järele jätnud. Kalewipoega lugedes ja teaduslikult tarwitades peab uurija tihti üsna kahewahel olema, mis päris wana Eesti mälestus ja mis auus lauluisa omast pääst luuletanud ehk juure lisanud. Wana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata.

Mis uuemad laulikud ehk luuletajad sest materjaalist oma wiisi teewad ja kuda nemad seda teewad, kauni kirjanduse kasuks ja kaswatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele Jumal seda waimu ja wõimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist lilledest, mis esiwanemate wanalt wäljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrwas jäetagu esiwanemate oma ja päris wanawara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja hurt harja ehitamiseks tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.

Mis praegu laulude kohta sai öeldud, maksab täiesti ka wanasõnade ja rahwamõistatuste kohta. Ennemuististe juttude üleskirjutamise juures on kirjutajal enam wabadust, sest et neil juttudel ka rahwasuus waba worm on, ilma kindla seaduseta.

Siiski tuleb ka juttusid üles kirjutades soowida, et kõik oma ilustamine kaugele jääb ja sõnad nii paberisse pannakse, kui rahwasuu jutustab ja räägib. Rahwas ise on enamiste ikka ülem luuletaja kui üksik inimene. Wana kombete ja pruukide, niisamati ka wana rahwausu ja ebausu üleskirjutamise poolest on wäga kasulik, kui enne kirjutamist kindel plaan tehakse, mis asjust mälestusi tahetakse korjata ja kirja panna.

Niisuguse plaani järele läheb töö ruttu edasi ja teeb üleskirjutajale enesele suurt rõõmu, Et mull enam harjumist on olnud nii­suguste üleskirjutamiste poolest, kui mõnel nooremal suguwennal, siis arwan, et see mitte kasuta ei saa olema, kui siin tähendatud materjaali kohta ühe korjamise kawa küsi­muste kombel ette panen.

Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on teie maa­konnas kihelkonnas, wallas olemas inimese elujaamadel: Lapse ristimisel nurganaeste, waderite, külaeitede, piduliste hockey valutab harja Pruuti walides ehk otsides, tõiselt poolt Peigmeest soowides ehk oodates noortemeeste ja neidude kombedKosjas käies kombed ja pruugid enne pulmi— Pulmade pääl see päätükk on wäga pitk, nii et teda hurt harja ehitamiseks terweks raamatuks wõib wenitada — Pärast pulmi kodu olles ehk kirikusse minnes— Surnute matmisel suretades, pitkile õlile pannes, kirstu pannes, pidu pida­des, surnuaeda wiies, mattes, tagasi tulles j.

Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on olemas pühade päewil ja tähtpäewil: Jõuluks, hurt harja ehitamiseks Wana-aasta lõppul ja Nääripäewal, — Lihaheitel ehk Wastla päewal, — Paastu ajal, — Lihawõttel, — Nelipühil, — Jaanipäewal, — siis: Tõnisepäewal, Küündlapäewal, Tuhapäewal, Madisepäe­wal, Jüripäewal, Nigulapäewal, Peetripäewal, Jakobipäewal, Lauritsepäewal, Pärtlipäewal, mitmel Maarjapäewal, Mihkli­päewal, Mardipäewal, Kadri- ehk Kadrinapäewal, Toomapäewal.

Peaks siin mõni tähtpäew nimetamata olema, siis pan­dagu see weel juure. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas igapäewases elus: Üles tõustes, tööle minnes, töölt tulles, magama heites, teele minnes ja teelt tulles, saunas käies, supeldes, riidisse pannes, riidist wõttes j. Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas iseäraliste tööde ja toimetuste juures: Külwates, kündes, äestades, leigates, leikust kokku pannes, reht peks­tes, wilja puhastades wisates, tuulutadesjahwatades, leiba küpsetades, rooga keetes, loomi tappes, liha soolates, worstisid walades, heina tehes, linu harides, kangast kududes, kedrates ehk lõnga tehes, õmmeldes, kapsaid istutades, sõnnikut wedades, puid raiudes, karja kewade wälja ajades, karja hurt harja ehitamiseks, öitsis olles, kalu püüdes, wihta marja, osja minnes, mõisa teul olles, kaewu kaewamisel, maja ehk hoonet ehita­des, kirikusse ehk lauale minnes j.

Villa Hurt puitelementidest eramaja

Missugused kombed ja pruugid oliwad ehk on olemas haiguste ja tõbiste rawitsemise poolest: Lapsewaewas, nurgawoodis, hallitõwes, hambawalus, maruhädas, hullu looma puremiselussi pistes ehk mau pannes, haawu parandades, mitmesugusid tõbesid arstides rindtõbe, kõhu­ tõbe, köha j.

Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas mõnesuguste mängude juures: Lastel, — Karjas­tel, — Õitsis, — Külatänawas ehk muidu.

Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas mitmesugustel ametnikkudel: Seppadel, rättseppadel, puuseppadel, müüriseppadel, peremeestel, sulastel, möldritel, külakarjastel, küttidel, kalameestel, laewameestel, nekrutitel, perenaestel, ämmanaestel, ümmardajatel j.

Missugused kombed ehk pruugid oliwad ehk on olemas riiete poolest, ehk tõisiti: Missugusid riidid kanti ehk kantakse?

Siin tulewad kõiksugused meeste- ja naesterahwa ihukatted ära nimetada ja ära seletada, missu­gusest materjaalist nemad tehtud, mis karw ja mood neil j. Missugusid tööriistu ja majatarwitusi pruugiti ehk pruugitakse?

Kudas nende nimed? Nende tegemine, materjaal, mood. Missugused oliwad ehk on majad ja kõik taluhoo­ned? Missuguse plaani järele neid ehitati? Üksikute ehi­tuste ehk majaosade nimed. Olgu neist punktidest see kord küll. Armas lugija näeb selgeste, et igamees mind mu uurimises aidata wõib.