Mis infektsiooni valus liigesed ja lihased

Pseudovertebraalsed valud on vastunćidustuseks manipulatsioonravile. Pseudovertebraalsed valud Võivad olla ekstravertebraalse päritoluga kopsudest, südamest jne. Seisund on omane lülivarre murrule või arengu defektile. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta normaalselt, ilma nähtava pataloogiata, võimalikud leiud on lihasspasm, harvem lülidevahelise liigese põletik artriit. Confido keskuses võtab vastu reumatoloog dr Kati Otsa.

1. Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.
2. Müopaatiad » Lihashaigused » ELS
3. Alalõualiigeste haiguslikud seisundid - Tartu Ülikooli Kliinikum

Organismi immuunsüsteemil on mälu ja sellesse jääb haigus igavesti. Hormoonravi on ülimalt tõhus, kuid sellega kaasnevad väga suured kõrvalnähud — pikemal kasutamisel läheb inimese nägu paiste, luud hõrenevad, nahk muutub, tekib varakult silmakae, võivad tekkida seedetrakti haavandid jne.

Bioloogiliste ravimite puhul on tegemist üsna kiire toimega üliefektiivsete ravimitega, mis jõudsid Eestisse Hinna tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda.

Praegu on tõesti olukord selline, et peame enne bioloogiliste ravimitega ravi alustamist proovima ära kõik eelnevad ravimid ning kui oleme tõestanud, et patsient ei allu tavaravile, saame jätkata bioloogilise raviga. Hea uudis on aga see, et juba nüüd on olemas ka samade toimeainetega nn biosimilarid, mille hind on mitu korda madalam. See võimaldab meil rohkem patsiente ravida. Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada?

Või tuleks kolida paremasse kliimasse? Teaduslikult ei ole seni õnnestunud tõestada, et suurematel laiuskraadidel oleks rohkem reumaatilisi haigusi kui väikestel laiuskraadidel.

Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda. Iga inimene saab aga hoolitseda selle eest, et ta ei kahjustataks oma organismi immuunsüsteemi liigse koormamisega.

Viivitamata tuleb tähelepanu pöörata nii suuõõne- kui ka kurgumandlipõletikele ning muudele kroonilistele infektsioonidele, sest neil on autoimmuunhaiguste kujunemisele väga tugev mõju.

Suitsetamine ei ole kahjulik ainult hingamisteedele või veresoontele, vaid põhjustab ka kroonilist liigespõletikku — reumatoidartriiti. Väga oluline on õigeaegne ravi alustamine! Seda seisundit aitab eristada vere laktaadisisalduse aeglane suurenemine käsivarre pingutustestil, kuid LDH defitsiidi puhul lisandub sellele ka püruvaadisisalduse suurenemine.

Tetraparees on sel juhul tingitud lihaskoe, perifeersete närvide ja KNS kahjustusest. Imikuea vormi puhul saabub surm esimesel eluaastal. Täiskasvanu vormi puhul esineb proksimaalne jäsemevöötme nõrkus ning eriti hingamislihaste kahjustus. EMG võib näidata elektrilist müotooniat.

Elulemus on normaalne või vähesel määral langenud.

8 kõige toitainerikkamat öövarjuga puuvilja ja köögivilja

Pärilikkusetüüp on autosoom-retsessiivne. Debranching glükogeeni hargnemispunkti kõrvaldava — ensüümi defitsiit Forbesi-Cori tõbi on samuti autosoom-retsessiivne, seda iseloomustab glükogeeni kogunemine südames, maksas, põrnas ja lihastes. Esineb lihasnõrkus ja -kõhetumine. Alata võib haigus nii lapse- kui täiskasvanueas.

Branching glükogeeni molekuli hargnemist tagava — ensüümi defitsiit on oletatavalt autosoom-retsessiivne. Amülopektiin ladestub maksas, põrnas ja närvisüsteemis.

Müopaatiad

See ensüümidefitsiit on seotud tsirroosi, hüpotoonia, arefleksia ja lihaskõhetumisega, surm saabub 5. Lipiidide metabolismist tingitud müopaatiad.

Primaarne karnitiinidefitsiit võib esineda nii müopaatilise kui süsteemsena. Mõlemad algavad progresseeruva nõrkusega kas lapseeas või hiljem. Süsteemse vormi puhul esinevad lisaks nõrkusele ka korduvad hepaatilise entsefalopaatia episoodid. Lihasbiopsia immunohistokeemilisel analüüsil leitakse mõlema vormi korral ebanormaalset lipiidide ladestust, lihaskoe biokeemilisel analüüsil vähenenud karnitiinisisaldust.

Vere karnitiinisisaldus on lihasvormi puhul normaalne, süsteemse vormi puhul vähenenud. EMG leid näitab müopaatilisi ilminguid. Süsteemse vormi puhul on prognoos halb: letaalne lõpe saabub kas veidi enne või pärast kahekümnendat eluaastat. Enamik juhte on sporaadilised, kuid mõnel juhul on tõendeid ka autosoom-retsessiivsete vormide kohta. Ravis võib olla efektiivne suures annuses karnitiin või prednisoon. Sekundaarne karnitiinidefitsiit võib esineda tsirroosi, neerudialüüsi, düstroofiate, orgaanilise atsideemia, mitokondriaalsete müopaatiate, krooniliste haiguste ja parenteraalse toitmise korral.

Karnitiini atsüültransferaasi KAT defitsiit.

Sümptomid algavad lapseeas nõrkuse, müoglobinuuria ja valulike lihasspasmidega kontraktuuridegamis tekivad pikaajalisel pingutusel või nälgimisel, samuti mõlema koosesinemisel. Haigusepisoodide vahel on lihasjõud normaalne. Kreatiinkinaasi tase veres on atakkide ajal tõusnud. Küünarvarre isheemilistes tingimustes sooritatud pingutustesti puhul esineb laktaaditaseme tõus normaalses ulatuses. Lihaskoe ja leukotsüütide biokeemiline analüüs näitab märkimisväärset KAT aktiivsuse tõusu.

Glükogeeniainevahetus on normaalne; seetõttu ei ole intensiivne lühiaegne füüsiline pingutus häiritud. KAT-defitsiit on väljendunud rohkem meestel. Süsivesikuterikas ja rasvavaene dieet võib haigusatakkide sagedust vähendada.

Atsüülkoensüüm A acyl-CoA dehüdrogenaasi defitsiit on lipiidmüopaatia, mille puhul esineb proksimaalsete lihaste nõrkus ja metaboolne atsidoos. Hoidke lõuga selles asendis 5—10 sekundit. Pange käsi rusikasse ja asetage see alalõualuule vasaku külje pealt. Avage veidi suu. Avaldage rusikaga lõua vasakule poolele õrnalt survet 5—10 sekundi jooksul, et lõdvestada lõualuulihaseid.

Tehke sama harjutust veel 10 korda avaldades rusikaga survet alalõua paremale poolele. Asetage mõlema käe nimetis-sõrmed alahuule alla ning mõlema käe pöidlad lõua alla. Sõrmede vahele peaks jääma umbes 1—2 cm vahemaa.

Avaldage kõigi nelja sõrmega võrdset survet lõuale ning avage võimalikult aeglaselt suu.

Püüdke vältida lõualuude paigast nihkumist sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine. Kui lõua liigutamisel tekib heli, siis lõpetage surve avaldamine ja alustage harjutust uuesti avades suud veelgi aeglasemalt. Neljast küljest avaldatud surve peaks võimaldama suu avamist ja sulgemist ilma lõualuude paigast nihkumiseta.

Lükake enda alalõug ette ja hoidke lõuga selles asendis umbes 10 sek. Seejärel asetage käsi lõuale ning sellele survet avaldades lükake lõug tagasi normaalsesse asendisse.

Hoidke lõuga normaalses asendis 5—10 sek. Üldised soovitused Süüa pehmet toitu. Kaua ja sagedasti kestnud rebendid võivad viia diski väljapunnumisele või isegi diskisonga e. Diski prolaps e. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine.

Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks ja ristluu närvijuurte tüvele "hobusesabale"kutsudes esile põie,soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid.

Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi opratsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel.

Spinaal stenoos Spinaal stenoos- tähendab lülisamba kanali luulise diameetri ahenemist lülisamba ühes või mitmes osas. Kõige suurema tõenäosusega toimub protsess nimmeosas sageli koos väikese lülidevahelise ketta väljapunnumisega ja fassettliigese hüpertroofiaga suurenemisega Seisund võib kutsuda esile seljavalu ja valu kandumist jalga Põhjused - võib olla kaasasündinud või degeneratsiooni tulemus Sümptomid - selle all kannatajad kurdavad teatud distantsi kõndimise järel seljavalu teket, seljavalu koos kandumisega jalga, jala tuimust ja nõrkust spinaalne lonkamine Mehhanism - Kõndimisel vajavad nimmeosa närvid rohkem hapnikku ja see eeldab suurenenud verevoolu närvidesse.

Spinaal stenoosi korral on verevool ja hapniku saabumine nendesse närvidesse takistatud, see tähendab et kõndimisel tekib verevarustuse puudulikus. Kuna närvid kannatavad progresseeruva hapniku nälja all, siis hakkab toimuma närvide funktsiooni häirumine:seljavalu,istmikunärvi valu,tuimus, nõrkus.

Puhkus ajutiselt lahendab probleemi, sest hapniku tarbimise vajadus väheneb. Ravi eesmärgid - sümptomaatiline istmikunärvi valu vähendamine epiduraal süstidega vähendab põletiku ja turset. Õrnad mobilisatsiooi tehnikad sirutuse välistamisega muudavad seljasegmendid liikuvamaks ja elastsetamaks. Kirurgiline ravi on näidustatud tõsistel juhtudel kui on vaja seljaaju kanali diameetrit suurendada, et tagada normaalne seljaaju ja närvide verevarustus.

Lülisamba kanali ahenemine kompuutertomograafilisel uuringul Lülisamba närvimulgu stenoos Lülisamba närvimulgu stenoos - tähendab ühe või mitme närvi väljumise mulgu foramina läbimõõdu vähenemist.

Sagedamini toimub see kaelas 5nda-6nda ja 6nda ja 7nda lülivahelisel alal. Alaseljas nimme 3nda - 4nda, 4nda-5nda ja 5nda nimme ja 1. Sümptomid - kutsub esile kaela või seljavalu kandumisega jäsemetesse. Nimme osas kaasub istmikunärvi valulikus eriti peale pikka aega istumist või seismist. Valude teke on põhjustatud närvimulgu diameetri ahenemisest. Mehhanism - mulgu kitsenemine kutsub esile seljanärvi ärrituse kanduva valuga jalga või kätte.

Sagedasem on probleem vanematel inimestel, kuna neil kaasneb fassettliigese artriit,osteofüüdid luuogaddiski kõrguse kahanemine diski degeneratsioon ja spondylolistees lüli libisemine Spondülolistees ehk lüli libisemine Spondülolistees tähendab "libisenud lüli" ja võib tekitada kroonilist alaselja valu ja istmikunärvi valu.

Lüli eesmine osa liigub ettepoole võrreldes alumise lüli tagaosaga. Seisund on omane lülivarre murrule või arengu defektile.

Enamuses tekib probleem lülisamba nimmeosas ja tekitab tõsiseid ravile halvasti alluvaid lülisamba valusid. Enamasti on lülilibisemine nähtav külgvaates tehtud röntgenfilmil.