Liigeste haiguste raviks, Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Liigesehaiguste ravis oluline osa on taastusravil. Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda. Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada? Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. JIA ja teiste autoimmuunhaigus­te täpset tekkemehhanismi ei teata.

liigeste haiguste raviks

Millised on autoimmuunhaiguste ravivõimalused? Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid. Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve.

Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada. Autoimmuunse põletiku raviks ei piisa ühest ravimist. Ravi on kombineeritud ja raviskeemi kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad valu- ja põletikuvastased ravimid, sh hormoonravi.

Oluline osa on nn haigust modifitseerivatel ravimitel, mis mõjutavad otseselt immuunsüsteemi, et kaitsta organismi omaenda immuunsüsteemi rünnaku eest. Üle kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi.

Bioloogiline tähendab seda, et ravim ei ole sünteetiline, vaid tegemist on keerulise biotehnoloogia abil loodud valguliste molekulidega — antikehadega, mis blokeerivad väga efektiivselt autoimmuunse põletiku.

Kui ravi katkestada, võib haigus olla küll mõne kuu kontrolli all, kuid ühel hetkel ägeneb taas. Organismi immuunsüsteemil on mälu ja sellesse jääb haigus igavesti. Hormoonravi on ülimalt tõhus, kuid sellega kaasnevad väga suured kõrvalnähud — pikemal kasutamisel läheb inimese nägu paiste, luud hõrenevad, nahk muutub, tekib varakult silmakae, võivad tekkida seedetrakti haavandid jne. Bioloogiliste ravimite puhul on tegemist üsna kiire toimega üliefektiivsete ravimitega, mis jõudsid Eestisse Liigeste haiguste raviks tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda.

Praegu on tõesti olukord selline, et peame enne bioloogiliste ravimitega ravi alustamist proovima ära kõik eelnevad ravimid ning kui oleme tõestanud, et patsient ei allu tavaravile, saame jätkata bioloogilise raviga. Hea uudis on aga see, et juba nüüd on olemas ka samade toimeainetega nn biosimilarid, mille hind on mitu korda madalam. See võimaldab meil rohkem patsiente ravida.

Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada? Või tuleks kolida paremasse kliimasse? Teaduslikult ei ole seni õnnestunud tõestada, et suurematel laiuskraadidel oleks rohkem reumaatilisi haigusi kui väikestel liigeste haiguste raviks. Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda.

Iga inimene saab aga hoolitseda selle eest, et ta ei kahjustataks oma organismi immuunsüsteemi liigse koormamisega. Viivitamata tuleb tähelepanu pöörata nii suuõõne- kui ka kurgumandlipõletikele ning muudele kroonilistele infektsioonidele, sest neil on autoimmuunhaiguste kujunemisele väga tugev mõju. Suitsetamine ei ole kahjulik ainult hingamisteedele või veresoontele, vaid põhjustab ka kroonilist liigespõletikku — reumatoidartriiti.

Väga oluline on õigeaegne ravi alustamine! Paraku on nii autoimmuunsed liigespõletikud kui ka artroos potentsiaalselt invaliidistavad haigused.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Ravimata aktiivne reumatoidartriit lõhub liigesed 2—5 aastaga ja inimene on edaspidi kas voodihaige või ratastoolis. Välja ravida neid haigusi ei ole võimalik, kuid nende edenemist saab pidurdada. Nüüdisaegse raviga on sageli võimalik saavutada haiguse remissioon ehk täielik vaibeperiood haiguse kulus.

Inimene saab elada oma igapäevaelu ilma valuta ja ta ei invaliidistu — see tähendab paremat elukvaliteeti ja püsimist töövõimelisena. Confido keskuses võtab vastu reumatoloog dr Kati Otsa.

liigeste haiguste raviks

JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.

liigeste haiguste raviks

Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi.

Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub.

Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.

Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks.

Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid. Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud.

Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all.

Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid. Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine.

Siiski on kortikosteroidid vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust. Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu.

Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad. Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni. JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures. Uuringute sagedus sõltub haiguse alatüübist ja raskusastmest.

liigeste haiguste raviks

Silmapõletik võib ravi saamata põhjustada tõsiseid tagajärgi nagu näiteks silmaläätse hägustumist ja pimedaks jäämist. Juhul kui raviga suudetakse alustada haiguse varases etapis, toimib see tavaliselt hästi. Silmapõletiku ravis kasutatakse paiksetest kortikosteroididest silmatilku. Raskematel juhtudel võivad kõne alla tulla kortikosteroidisüstid silma või suukaudsed kortikosteroidid. Ortopeedilise kirurgia all lapseeas mõistetakse eelkõige sünovektoomiat, kus operatsiooni käigus eemaldatakse põletikuline sünoviaalkelme.

Tänapäeval teostatakse sünovek­too­mia artroskoopia baasil ja operatsiooni nimetatakse kinniseks sünovektoomiaks. Kui haigus on liigeste haiguste raviks kau­gele arenenud ja liigesed niivõrd moondunud, et segavad lapsel liikumist, riietumist, söömist liigeste haiguste raviks enese­ga toimetulekut, tehakse vastavalt vajadusele liigeseid korrigeerivaid operatsioone.

Tehisliigestus- ehk pro­teesimislõikusi püütakse lapseeas vältida või nihutada neid võimalikult kasvuperioodi lõppu.

Et lapse kasvades jääb protees lihtsalt väikeseks, tähendaks see lapsele korduvaid operatsioone. Kui last ravitakse baas- ehk põhiravimitega, tuleks kaitsepookimine elavaid mikroorganisme sisaldavate vaktsiinidega edasi lükata, et vältida nõrgenenud vastupanuvõime tõttu infektsiooniriski.

Küll aga võib kasutada selliseid vakstiine, mis ei sisalda elavaid mikroorganisme, vaid ainult nakkuse­tekitaja valkaineid. Siiski on põhimõtteliselt võimalik, et vaktsineerimine ebaõnnestub nõrgenenud immuunsuse tõttu.

Liigesehaiguste ravis oluline osa on taastusravil. See kätkeb endas asjakohast füsiote­raa­piat ja ortooside kasutamist, millega püütakse säilitada liigeste normaalne liikuvus, et ära hoida liigeste väärasendi tekkimist. Taastusraviga tuleb alustada haiguse võimalikult varajases etapis ja sellega tuleb tegelda regulaarselt, et säiliks liigeste normaalne liikumisulatus, lihaste hapniku- ja toitainete varustus ja lihasjõud.

Kui lapsel on haigusest haaratud ka lõualiigesed, peab kontrollil käima ka ortodondi juures. Ravi kestab nii kaua kui haiguski. Haiguse kestvust aga ette ei tea. Enamus juhtudel leevendub JIA mõne või rohkema haigusaasta järel. Sageli on haigusele iseloomulik leevenduda ja halveneda kordamööda, mis tingib ka ravimite võtmise. Ravimite täielikku lõpetamist kaalutakse alles siis, kui haigus ei ole endast kahe aasta vältel üldse tunda andnud.