Uhise valu depressioon, Kroonilisest valust – Katriito
Näiteks kaotab inimene töö ning tunneb ennast seejärel ühiskondlikult kasutu ja mõttetuna. Hea depressiooni test on ka Peaasi. Kui pensionieas kaob ära igapäevane rutiin, siis võiks selle asendama millegi sotsiaalsega — kuskil vabatahtlikuks käimine, päevakeskuses aja veetmine, värskes õhus liikumine on nii kehale kui vaimule head. Kindlasti on üks ohumärk see, kui inimesel kaob ära huvi oma tervise eest üldse hoolitseda. Sageli hakkavad need sümptomid rohkem esile tulema pärast pensionile minekut, on seotud eneseteostuse ja iseseisvuse puudumisega.
Vaimse tervise päev pühendub depressioonile Meelis Sütt, psühhoterapeut Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon hakkas tähistama ülemaailmset vaimse tervise päeva Sellest ajast alates keskendutakse igal aastal uhise valu depressioon Käesoleval aastal on päeva uhise valu depressioon depressioon, millest on aastate jooksul kujunenud tähtsuselt teine töövõimetuse põhjus. Allpool räägib depressioonist lähemalt psühhoterapeut Meelis Sütt. Depressioon e kliiniline masendus on tänapäeval kahjuks ja õnneks tuntud mõiste.
Kahjuks tuntud, sest depressiooni kui meeleseisundit esineb Eesti inimeste hulgas kahetsusväärselt paljudel. Õnneks tuntud, sest depressioonist teatakse juba küllaltki palju, et eristada seda pikemaajalisest pahatujust.
Depressiooni puhul räägitakse bioloogilistest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest mõjuritest.
CONFIDO MEDITSIINIKESKUS
Vähem räägitakse depressioonist ehk masendusest kui hingelisest kriisist, mille juured võivad ulatuda reaktsioonist igapäeva elu ebaõnnestumistele kuni varase lapsepõlves kogetud ja siiani haiget tegevate hingehaavadeni, mis võivad olla kujunenud iseloomu ja isiksuse osaks. Kuidas depressiooni ära uhise valu depressioon Depressioonis inimeste meeleolu on alanenud, nad tunnevad end jõuetuna ka lihtsamate tegevuste suhtes ning ei suuda leida rõõmu varem rahuldust pakkunud tegevustest.
Pidevalt on tusane tuju, ärritutakse kergesti, igas asjas leitakse eelkõige midagi halvustamisväärset. Sõprade seltskond, kellega tavaliselt on hea meelt lahutada, tundub pigem tüütu ja pealesunnitud, igasuguse trenni tegemine paistab mõttetu.
Kroonilisest valust
Puudub soov kodust ja võib-olla isegi teki alt ninagi välja pista. Rääkimata vähesest jaksust ja vastumeelsusest töö ning argielu toimetustega sekeldada. Iseloomulik on üldine jõuetuse ja talumatu hingelise raskuse tunne. Igapäevaelus on depressioonis inimestel raske keskenduda, enesehinnang ja —usaldus on langenud. Masendunu võib ehmatusega märgata, et tavalised ja lihtsad tööülesanded, mille täitmine on varasemalt toimunud automaatselt, vajavad pingutust ja spetsiaalset tähelepanu. Isegi siis ei tule need hästi välja.
Seda nii mehhaaniliste töövõtete kui suhtlemisolukordade puhul. Teiste süütuid naljatamisi võetakse isiklikult ning kahtlustatakse, et pilgatakse ennast. Mõtted on hajevil, mälu häirunud. Ebameeldivaid kohmakuse ja saamatuse kogemusi koguneb tööl ja eraelus nõnda palju, et tekib ärevus ning hirm, et mis minuga lahti on?! Väheneb või kaob uhise valu depressioon varasemate meelistegevuste suhtes ning isegi nendele mõtlemine võib meeleolu pigem kibedaks muuta, kui et lootust anda.
Masenduses inimesed tunnevad end väheväärtuslike ja süüdlaslikena. Mina pean pingutama, vaeva nägema ja ikka saavutan vähe või kaotan selle piskugi, mis kogemata mu ellu on tulnud. Mul läheb elus polve valutab kaua, küllap uhise valu depressioon selles ise süüdi, sest olen kindlasti kuskil mingi vea teinud ja ebaõnn on selle eest karistuseks.
Söögiisu võib dramaatiliselt kasvada või väheneda. Söömise või selle piiramisega rahuldatakse peale toitainete omastamise uhise valu depressioon ka mitmeid psüühilisi ajendeid. Seksuaaliha võib mõnedel depressioonis inimestel olematuks alaneda. Teistel jällegi varasemast intensiivsemaks ja sagedasemaks muutuda.
Depressiooni sümptomid
Enesehävitus võib ilmneda hoolimatuses oma tervise suhtes või soovis ennast näiteks surmuks juua. Ka pideval uhise valu depressioon võib olla taustaks meeldiva enesehävitamise soov, mis ilmneb enese kõiksuses lahustamise ihana. Isutus võib tunduda loomulikuna — tuntakse, et ei väärigi head ega kosutust.
Mõnikord nauditakse enesevigastamisi. Otsitakse juhuslikke seksuaalsuhteid, milles eelistatakse kaitsmata vahekorda.
Provotseeritakse riide ja enda hülgamist lähedaste, sõprade ning töökaaslaste poolt. Riskitakse meeleheitlikult mängurluses, liikluses või ekstreemsetes hobides. Ollakse altid õnnetusjuhtumitele.
NAUTICA CONFIDO KIIRKLIINIK
Lähisuhte partneriteks valitakse vägivaldne või muidu üleolev ning alandav inimene. Suitsidaalsetest mõtetest ja katsetest teen juttu allpool. Masenduse ja kaotuse seostest suhetes Kuigi depressioon, mida meditsiinis liigitatakse kergeks, mõõdukaks ja raskeks, on ühine nimetus eelkirjeldatud tundeseisunditele, kogevad inimesed depressiooni siiski väga individuaalselt.
- Nao liigendi poletik
- Foto on illustratiivne Foto: Ester Vaitmaa "Mind ärritasid pisiasjad ja ma läksin nii kergesti endast välja, et ma sain ise ka aru, et see ei ole normaalne, aga midagi teha ka ei saanud ega osanud.
- Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb - Confido Meditsiinikeskus
Võib öelda, et iga inimese subjektiivselt kogetav depressioon on kordumatu. Tõsi, depressiooni all kannatajatel on ühine see, et enamasti on depressioon seotud kaotusetunde ja enese vastu suunatud vägivaldsusega, mille teadvustamata põhjused võivad ulatuda varasesse lapsepõlve.
Hea depressiooni test on ka Peaasi.
Masenduse kogemise teevad isikupäraseks asjaolud, mis inimese elu jooksul on mõjutanud tema suutlikust kogetud kaotusi enese siseilma ja tundeelu osaks lõimida. Depressiivsed isiksuse jooned ulatuvad tavaliselt lapsepõlve esimestesse eluaastatesse. Kui imiku ema või keegi teine esmane hooldaja pidevalt pole märganud imiku vajadusi ja kimbatusi, siis ei arene lapsena terviklikku minatunnet.
Terviklik minatunne, mis lihtsustatult öeldes ühendab inimese psüühilisi ja füüsilisi vajadusi ning võimeid, aitab muuhulgas adekvaatselt toime tulla pettumuse, kaotuse, viha, häbi, süütunnete ja teiste raskete tunnetega. Hetkeks sattusid beebid vastastikususe puudumisest segadusse, kuid ennast kogununa püüdsid nad uuesti leida emaga silmsidet.
Kui ka seekord ei õnnestunud leida emaga kontakti, siis mõnekümne uhise valu depressioon pärast võis näha, kuidas lapse väljakujunenud mina lagunes, motoorika muutus kontrollimatuks ja nad hakkasid valulikult ning abitult nutma.
Myllärniemi peab tõenäoliseks, et liiga sageli kordudes õpetab see kogemus lapsele järgmist: ära muuda end rahuldustpakkuvat vastastikust suhet otsides haavatavaks! Ära otsi mõistvat pilku, ära oota, et keegi mõistaks sind, kui sul on raske! Sellisena tajutakse ennast ja enda võimalusi ka täiskasvanueas, eriti eluraskustesse sattumisel.
Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb Statistika näitab, et ligi 40 protsendil üle aastastel on depressioon, kuid vaid 10 protsenti neist saavad ravi. Eakate depressiooniga käib kaasas valehäbi ja kartus, mille saab eemale peletada spetsialisti abiga, sest ravi on olemas. Eakate depressiooni sümptomid on üldjoontes sarnased üldise depressiooniga. Küll aga on täheldatud, et vanemas eas alanud depressioon kestab kauem ning patsiendid väljendavad vähem kurbust tunnetes. Selle asemel esineb rohkem füüsilisi sümptomeid, näiteks krooniline valu, kaalu langus ja unetus, rääkis Confido tervisepsühholoog Triinu Stanford.
Pigem võidakse abi- või vastastikuse läheduse vajadused pöörata endas ümber teiste aitamiseks, mis toob küll rõõmu, kuid jätab siiski enda tõelise mina üksildasse sisepagulusse varjule. Kui hooldaja märkab lapse tundeid ja vajadusi ning aitab lapsel neid mõistvuse ja sobiva rahuldamise kaudu omaks võtta, siis areneb välja terviklik minatunne.
Täiskasvanueas kogetavad kaotuse ja ilmajäämise kriisid elavdavad varase lapseea psüühilisi traumasid. Seetõttu võivad depressioonis inimesed tunda seletamatut ärevust ja ängi, pisarad võivad voolata, aga nutjal puudub selge arusaam selle põhjustest — kõneoskuse eelse perioodi rasketele elamustele pole siiani õnnestunud leida psühholoogilist vormi, mida sõnadega kirjeldada.
Või psüühilised kaitsed blokeerivad ebameeldivaid mälestusi. Kaotus ja pettumus Meie areng isiksusena kasvamisel kulgeb läbi kriiside ja võib öelda, et iga saavutusega midagi ka kaotatakse. Kaotuste ja pettumustega toimetulekul täiskasvanueas on määrav lapsepõlves kogetud heakskiit, initsiatiivi tunnustamine, mittehakkamasaamise mõistmine, kurbuse- ja vihatunnete aktsepteerimine vanemate või teiste hooldajate poolt.
Uhise valu depressioon ja majandusliku heaolu kaotamine on objektiivne sündmus, mida saab score valu liigestes numbrites, aga iga inimese jaoks on nendel ilmajäämistel isiklik, rohkem või vähem traagiline tähendus.
Vaimse tervise päev pühendub depressioonile
Ka nooruse, tervise, au ja kodumaa kaotamisel võib olla masendust soodustav tähendus. Järgnevat näidet võib võtta nii otse, kui tõlgendada metafoorina. Kui laps võõrutatakse rinnast ja ta hakkab lusikaga sööma, siis enamasti kaasneb uhise valu depressioon suur rõõm ise tegutsemisest. Rääkimata maitseelamustest ja täiskõhu tundest tulenevast rahuldusest.
Samas jäädakse ka ilma millestki olulisest — rinnast söömisega kaasnevast meeldivast kehalisest kontaktist emaga, sellest mõnusast silmast-silma teineteise vaatlemisest, mis loob kummalegi illusiooni võrratust üheks olemisest. Sõltuvalt sellest, kuivõrd suudab ema ja omal moel ka isa märgata, mõista ja hoida lapse kaotusvalu, kimbatust ja kurbust, suudab laps võtta oma valdusesse need rasked tunded ning seeläbi nendega hakkama saada.
Nii saab laps lõimida kaotuse oma hingeelu paratamatuks, aga loomulikuks osaks ning püüelda edasi uute rahuldusviiside leidmisele. Sügavas depressioonis inimeste võime leinata on alanenud ja seetõttu järjepidevalt rünnatakse ja üritatakse tühistada sisimas vajalikku ja igatsusväärset sidet kaotatuga.
Siin saab välja tuua kurbuse ja depressiooni erinevuse. Melanhoolse masenduse puhul on inimestel veendumus, et kõik hea on ära olnud, kui üldse midagi head on olnud ja midagi uut head ega mäletamisväärset pole nende elus tulemas. Ebameeldivaid tundeid nähakse seetõttu arusaamatute ja ebamugavatena ka nooruki- ja täiskasvanueas.
Neid tundeid on raske käsitleda osana endast ja seetõttu üritatakse nendest vabaneda teistele projitseerimise, eitamise, vastupidiseks pööramise või muude psühholoogiliste kaitsete kaudu. Mõistvas ja kannatlikus suhtes saab tasapisi hakata omaks võtma seni võõraks või keelatuks peetud raskeid tundeid.
Mõnikord püütakse jõuetuse ja tühjuse tundest tulenevat hingevalu tuimestada narkootikumide tarvitamise, ülemääraste alkoholi koguste manustamise või liigse söömisega. Kui lapsepõlves on kogetud hooletusse jätmist ja elementaarsete vajaduste mitte märkamist, võivad kergemadki pettumused valmistada inimesele talumatut frustratsiooni nii lapse- kui täiskasvanueas.
Muud depressiooni tunnused
Ettevaatlikult võib viidata tülikatest tunnetest vabanemise soovi seosele enesetapuga. Kergemas vormis surmatakse mingid tunded või vajadused eneses.
Raskemal juhul võetaksegi endalt elu. Mingil juhul uhise valu depressioon tule sellest mõttearendusest järeldada, et vanemad oleksid süüdi järeltulijate meeleoluhäiretes või enesetappudes. Igal lapsevanemal on oma arengulugu ja — põhjused. Psühhoteraapias võib märgata, et depressiivse inimese vanemad on teinud lapse heaks kõik, mida nad on suutnud ja osanud, aga ilmselt nad on olnud oma probleemidega nii kimpus, et pole olnud rohkemaks võimelised.
Seda enam, et lapsed ei võta vanematelt kõike üks-ühele üle, vaid loovad endale vanematest ja kogemustest isikupärased representatsioonid, millel võib olla mõnikord vähe pistmist reaalsete inimeste ja olukordadega, kuid mille abil nad endid elus ja suhetes juhivad. Laps pole ju võimeline ja ei peagi analüüsima vanemaid sügavuti. Kuid sageli siiski mingil viisil nad tajuvad vastuolulisust vanemates. Häbi, süütunne ja depressioon Kuigi depressioonis inimesed võivad kogeda põletavat ja halvavat häbi, pole masendus häbiasi.
Depressioon ei ole nõrkuse tunnus. Pigem märk haavatavusest. Masendunud inimeste hingedes on teravad puuduse ja rahuldamata vajaduste kibedad ning alandavad tunded, mida ei suudeta taluda ning seetõttu vihatakse end.
Vaimse tervise päev pühendub depressioonile Meelis Sütt, psühhoterapeut Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon hakkas tähistama ülemaailmset vaimse tervise päeva Sellest ajast alates keskendutakse igal aastal Käesoleval aastal on päeva teemaks depressioon, millest on aastate jooksul kujunenud tähtsuselt teine töövõimetuse põhjus. Allpool räägib depressioonist lähemalt psühhoterapeut Meelis Sütt.
Häbi on põletav tunne, et midagi minus ei ole teistele vastuvõetav, või et midagi endas ei suudeta teha teistele vastuvõetavaks. Häbi on enamasti seotud enesega tervikuna, süütunne seostub mõne teo või sooviga.
Depressiivsel inimesel on neid tundeid raske eristada ja seetõttu võivad nad vajada nende käsitlemisel abi. Häbi, kadedus ja süütunne on ka osa enese vastu suunatud vägivaldsusest, millega rünnatakse oma rahuldamata vajadusi. Enesetapu katsete puhul on need mõtted väga valusalt konkreetsed. Halvustatakse ja häbistatakse end suutmatuse pärast olla kellegi jaoks oluline või uhise valu depressioon lähedusvajaduse tundmise tõttu.
Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb
Selline rünnak enese vastu on vägagi mõistetav — varasem kogemus on depressiivset inimest õpetanud, et kui on valus, siis abi pole loota ja valutekitaja tuleb hukka mõista. Depressiivsed isikud võivad seetõttu tunda end tugevas isolatsioonis.
Ära tee väljagi! Unusta ära ja mine eluga edasi!