Salvesta haigusi ola, Kõõluse rebend - õlg: kirjeldus

Parem on tuvastada haiguse põhjus ja teha selle kõrvaldamine. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Reaktiivse artriidi põhjustab infektsioon liigese- või periartikulaarses koes. Autoimmuunhaigus — õlaliigese reumatoidartriit ilmneb inimese immuunsussüsteemi talitlushäirete taustal. Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

Vastu võetud Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

Kuigi haigust iseloomustavad erksad sümptomid, on vaja põhjalikku uurimist.

Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed 1 tegevteenistuseks kõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2 tegevteenistuseks kõlblik piirangutega — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3 tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4 tegevteenistuseks mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamine 1 «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

Arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks 1 Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti või kaitseväe arstlikus komisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik salvesta haigusi ola vastavalt määruse lisas 1 loetletud kriteeriumidele ja määruse lisas 2 loetletud uuringutele ning alljärgnevale terviseuuringute loetelule: 1 elektrokardiograafia; 2 rindkere röntgenograafia otseülesvõttena välja arvatud juhul, kui uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul ; 3 audiomeetria; 4 laboratoorsed analüüsid veregrupi ja reesusfaktori määramine, erütrotsüütide määramine, leukotsüütide määramine, vere settereaktsiooni määramine, hemogrammi määramine, värvusindeksi määramine, hemoglobiini määramine, veresuhkru määramine, uriini erikaalu määramine, uriini pH määramine, valgu määramine uriinis, uriini sademe mikroskoopia.

Kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud 1 Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant, arstliku komisjoni salvesta haigusi ola võib järgmise regulaarse terviseuuringu tähtaega lühendada.

Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele enne suunamist välisriiki Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste salvesta haigusi ola või ühisõppusele Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele salvesta haigusi ola ühisõppusele asumise tähtaega.

Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

MÕNED NÕUANDED

Kaitseväelase saatmine terviseuuringutele või ravile 1 Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Tervishoiuteenuse osutajale esitatavad dokumendid 1 Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja.

Epikriisi vormistamine Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse

Õlaliigend on keeruline struktuur, millel on üks peamine liigend ja kolm väiksemat külgmist liigest.