Hoidke poletikku parast vigastusi
Nii teiste alade harrastamine kui ka üldkehaline ettevalmistus paar korda nädalas tugevdab lihaseid, mida joostes ei kasuta. Liigset pingutamist tuntakse ka treeningukoormuse-puhkuse-intensiivsuse vale osakaaluna ingl k training load error. Teise levinud vigastuste grupina nimetab Ailt ka traumasid, nagu lihase äratõmbamine, olgu probleemiks reie-, sääre- või õlalihased. Selliseid riske tuleb sagedamini ette just grupitreeningute puhul, kui pool rühmast käis spordiüritusel ja teised mitte. Enamasti juhtuvad lihastega seotud traumad treeningu alguses või lõpus.
Kuidas vigastusi aga ennetada?
Sportimisega käib kaasas vigastuste oht, aga teadlikult treenides on võimalik seda riski maandada. Vigastusi saab ennetada ja neist edukalt taastuda. Probleemi tekkimisel tuleb jala valu ise või spetsialisti abiga tegeleda, mure vältimine muudab selle vaid suuremaks.
Foto: Pixabay Kuula artiklit Füsioterapeut Priit Ailt teab oma kogemusest nii spetsialisti kui ka sportlasena, et harrastajatel kõige sagedamini esinevad vigastused on seotud ülekoormusega. Liigset pingutamist tuntakse ka treeningukoormuse-puhkuse-intensiivsuse vale osakaaluna ingl k training load error. Ülekoormus tähendab, et treeningukoormuse ja puhkuse vale osakaalu tulemusena hakkavad teatud koed kehas järele andma.
Teise levinud vigastuste grupina nimetab Ailt ka traumasid, nagu lihase äratõmbamine, olgu probleemiks reie- sääre- või õlalihased. Enamasti juhtuvad lihastega seotud traumad treeningu alguses või lõpus.
Treeningu alguses tuleneb vigastuse oht puudulikust soojendusest, kui lihaseid ette ei valmistata ja intensiivselt harjutama asutakse.
Treeningu lõpus tekkinud trauma puhul võib põhjus olla liiga pikk või intensiivne koormus, samuti mitmel järjestikusel päeval ületreenimine. Ülekoormustrauma puhul võib täpse põhjuse väljaselgitamine keerulisemaks osutuda.
FÜSIOTERAPEUT SELGITAB: Iga spordialaga käib kaasas vigastuste oht. Kuidas vigastusi aga ennetada?
Harrastaja ei pruugi trauma tekkimisel kohe spetsialisti poole pöörduda ja hiljem ei mäleta ta enam, mis probleemi põhjustada võis. Ratturitele teevad enamasti samuti muret põlved ja veel alaselg.
Kasutatud allikad Hoiduge vigastustest!
Ujujate peamine vaevus on aga õlaprobleemid. Jooksjatel võib ette tulla ka äkilisi traumasid, aga ratturite ja ujujate mured on tavaliselt tingitud ülekoormusest.
Kui nii siiski treenima asutakse ja veel tugeva koormusega, on vigastuse oht päris suur. Selliseid riske tuleb sagedamini ette just grupitreeningute puhul, kui pool rühmast käis spordiüritusel hoidke poletikku parast vigastusi teised mitte.
Treeningul tehakse aga kogu grupile ühtemoodi kava, taastumist arvesse võtmata. Lihasekangus ja mõõdukas valu võivad mõnikord liigutamisel paremaks muutuda, vigastusest annab märku aga olukorra halvenemine.
Mure korral tuleb trauma piirkonnale puhkust anda ja seda taastavate kreemidega määrida. Kui see ei aita ja valu jätkub, tasub pöörduda ortopeedi või füsioterapeudi poole.
Esimesed paar päeva võiks probleemsele kohale külma peale panna.
Я звоню Джаббе!» Когда он попытался обойти Стратмора, тот преградил ему дорогу. Лестничная площадка, на которой они стояли, была совсем крохотной. Они сцепились. Перила были невысокими. Как это странно, подумал Стратмор, что насчет вируса Чатрукьян был прав с самого начала.
Kui valu jätkub ka rahuolekus, võib kolmel esimesel päeval valuvaigistit võtta. Alati võib proovida ka selleks ettenähtud kreeme või kinesioteipimist. Kreemi puhul tasub esimestel trauma tekkimise järgsetel päevadel kasutada külma ja sealt edasi sooja.
Võib ka niipidi mõelda, et kui vigastus on liigeses, kasutada alati pigem jahedat leevendust. Lihase probleemi korral aga esialgu külma ja siis sooja.
- Hoiduge vigastustest!
- Murminatsioone ja ravi
- Probleemid hüppeliigeses ja sääres » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus
- Стратмор нахмурился: - В этом вся проблема.
- Põlveliigese artroskoopia | Ida-Tallinna Keskhaigla
- Ravi kohre sustav
- Сейчас ему надо было совершить давно уже откладываемую прогулку в туалетную комнату.
Vigastuse küüsis liiga pikalt kannatamine ei ole tugevuse märk ja võib pikemas plaanis kehale jälje jätta. Hoidke poletikku parast vigastusi olukorras võib aga väikesest vigastusest tekkida suur. Kergemat sorti venitust on võimalik kolme kuni viie nädala jooksul treeningutega jätkates rebestuseks muuta. See tekitab riski, et vigastatakse teise jala põlve.
Mingi aja jooksul saab tugevama jala põlv märkamatult rohkem koormust ja on nii vigastusele rohkem avatud.
Teatud vigastused võivad nende ignoreerimisel ja välja ravimata jätmisel muutuda krooniliseks. Need annavad edaspidi treeningutes tunda ja tekitatud kahju ei ole võimalik tagasi pöörata. Kuude ja aastate möödudes tekib traumeeritud piirkonda üha enam armkude ja hoidke poletikku parast vigastusi harjub vigastusega nii ära, et seda on väga keeruline korda teha.
Sellise kava puhul on iga kahe või kolme trennipäeva järel üks päev taastumiseks. Tagasilöögi korral tuleb kehale vähemalt kaks-kolm päeva rahu anda — pigem olla kindel, et kõik on korras, kui traumaga liiga vara treenima asuda.