Hoidke liigeseid katega
Avage veidi suu. Kaela võimlemiseks jälgi pilguga kord ühe, siis teise käe sõrmeotsi. Kuid kui valu jätkub ka pärast seda, kui olete juba mõnda aega trenni teinud, võib valitud treening olla teie liigestele liiga koormav ja te peaksite proovima midagi muud. Rusikaga õrnalt vastusurvet avaldades avage suu.
Arsti poole peaks PERH-i reumatoloogi Piia Tuviku sõnul pöörduma siis, kui liiges on silmanähtavalt paistes või hommikul on alaselg või liigesed kanged ja selline seisund on kestnud üle 12 nädala. Siis on põhjust kahtlustada reumatoloogilist ehk põletikulist haigust. Tänapäeval tuntakse umbes liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul kanged, paistes, valusad ega liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik.
Kasutatakse alalõualiigeste harjutusi, mille eesmärk on tugevdada lõualuulihaseid, et saavutada normaalne lõua asend nii kinnise kui ka avatud suuga. Harjutusi tehke aeglaselt ja sujuvalt korda päevas 10 tsüklit. Valu tekkimisel katkestage harjutus.
Harjutusi tehes istuge mugavas asendis peegli ees. Alalõualiigeste harjutused 1.
Asetage keel suu lakke ning avage suu keel peab jääma suulakke. Hingake aeglaselt sisse lugedes kaheni ning hingake aeglaselt välja lugedes kaheni.
Korrake harjutust 10 korda. Kui Teie lõualuu on lõdvestunud ja õiges asendis, siis avage suu ja asetage ühe käe nimetissõrm alahuule alla ja pöial lõua alla. Lõua lõõgastamiseks loksutage seda ettevaatlikult edasi ja tagasi. Jätkake harjutust kuni tunnete, et lõug on lõdvestunud ja õiges asendis.
Tehke harjutust üks kord päevas või vajadusel tihedamini. Pange käsi rusikasse ja asetage see oma lõua alla. Rusikaga õrnalt vastusurvet avaldades avage suu.
Hoidke oma liigesed vormis Hoidke oma liigesed vormis Valulikud põlved ja raskused purkide avamisel on sümptomid, mida paljud meist arvavad olevat lihtsalt vananemisega kaasnevad nähtused, seega arvatakse, et peame nendega lihtsalt leppima.
Kontrollige, et lõualuud ei liiguks paigast ära sellest annab märku lõua liigutamisel tekkiv heli — naksumine, krigin, plõksumine. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes.
Hoidke oma liigesed vormis
Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul kanged, paistes, valusad ega liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesehaigused jagunevad kolme suurde rühma: liigeste kulumishaigused, põletikulised haigused ning teiste haigustega kaasuvad liigesevalud. Artriit või artroos? Liigeste kulumise haigus ehk osteoartroos on kõige enam levinud mure ning seotud kas töö iseloomuga või lihtsalt eaga, sest põlve- ja puusaliigesed kuluvad igal inimesel.
Osteoartroos on kõige sagedamini esinev krooniline liigesehaigus, mida kergemates või raskemates vormides esineb kõigil üle aastastel inimestel.
How to grout floor tiles? Do it yourself!
Tegu on liigesekõhre kulumisega. Haigestuvad nii mehed kui ka naised. Põlveliigese artroos tekib siiski naistel kaks korda sagedamini kui meestel.
Ka sõrmeliigeste artroos on rohkem levinud naiste seas. Liigesevalu esineb vahel ka näiteks viirushaiguse, näiteks gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava haigusega. Hoidke ranne ja sõrmed sirgelt.
Saada lugu
Liigutage käelaba väikese sõrme poole, seejärel pöidla poole. Hoidke küünarvars laual, peopesa allapoole. Hoides küünarnukki paigal, pöörake peopesa vaheldumisi üles- ja allapoole. Seistes või istudes asetage peopesad rinna kõrgusel vastamisi.
Suruge peopesi kokku, hoidke 5 sekundit, seejärel pöörake sõrmi alla ja ülespoole, lõdvestage. Käte sirutamiseks toolilt tõusmata aseta peoesad toolile, sõrmed keha poole ja vaju õlgadest taha.
Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga.
Teil võib ju olla reumaatiline haigus, kuid teatud määral olete siiski võimeline end korrapärase treeninguga vormis hoidma. Selle tulemusel ei ole ka kehas haigusest põhjustatud muutustel tõenäoliselt samaväärset negatiivset toimet.
Seega püüdke iga päev olla vähemalt 30 minutit füüsiliselt aktiivne. Jagage see aeg lühemateks treeningsessioonideks, näiteks 10 minutit iga kord. Oluline on valida harjutused, mis ei avalda teie liigestele liiga suurt koormust. Ujumine ja veeharjutused on teile ideaalsed.